I ÜLDSÄTTED

1.1 Mittetulundusühingu nimi on EESTI KÜTTE- JA VENTILATSIOONIINSENERIDE ÜHENDUS (edaspidi Ühing).

1.2. Ühingu asukoht on Eesti Vabariik, Tallinn.

1.3. Ühing on isikute vabatahtlik loominguline ühendus, mille eesmärgiks on kütte - ja ventilatsioonialase tegevuse ja erialase inseneriteaduse arendamine. Ühing on eraõiguslik juriidiline isik, mille põhitegevuseks ei ole tulu saamine.

1.4. Ühingu liikmeteks on kütte, ventilatsiooni ja jahutuse, st. ehitiste sisekliima ning energiatõhususe valdkonnas tegutsevad füüsilised isikud.

1.5 Ühingu tegevuse põhisuundadeks on:

1.5.1. valdkonnas tegutsevate inseneride koondamine;

1.5.2. valdkonnas tegutsevate isikute täiendkoolituse korraldamine ulatuses, milles see ei nõua tegevusloa ega registreeringu olemasolu;

1.5.3. koostöö tegemine era- ja avalik-õiguslike ning riiklike ja ühiskondlike organisatsioonidega;

1.5.4. valdkonna kutsestandardite väljatöötamisele kaasaaitamine ning kutseandmisel osalemine;

1.5.5. valdkonnaga seotud teiste maade erialaühendustega kontaktide arendamine ja hoidmine.

1.6. Ühing võib teha kõiki tehinguid, mis on otseselt või kaudselt vajalikud tema eesmärgi saavutamiseks.

1.7. Ühing juhindub oma tegevuses käesolevast põhikirjast ja Eesti Vabariigi õigusaktidest.

II ÜHINGU LIIKMED

2.1. Ühingu liikmeks võib olla iga füüsiline isik, kes vastab põhikirja nõuetele. Füüsilisest isikust liikme surma korral tema liikmelisus ühingus lõpeb.

2.2.Ühingu liikmete arvestust korraldab juhatus.

2.3.Ühingu liikmeks võetakse avalduse alusel eestseisuse otsusega alljärgnevaid isikuid, kes vastavad põhikirja nõuetele:

2.3.1 kütte, ventilatsiooni ja jahutuse ning ehitiste energiatõhususe alal töötavad või mõnes lähedases valdkonnas töötavad erialase kõrgharidusega insenerid; või

2.3.2. suurte erialaste kogemustega insener-praktikud; või

2.3.3. kütte, ventilatsiooni ja jahutuse ning ehitiste energiatõhususe alal või mõnes lähedases valdkonnas õppivad riiklikult tunnustatud kõrgharidust andva ülikooli üliõpilased.

2.4. Ühingul on sisseastumis- ja liikmemaks, mille suuruse ja tasumise korra otsustab ühingu

üldkoosolek. Ühingu liikmeteks olevad mittetöötavad pensionärid on vabastatud liikmemaksu tasumisest.

2.5. Ühingu liikmel on õigus:

2.5.1. võtta osa ühingu tegevusest ning ühingu üritustest;

2.5.2. teha ettepanekuid ühingu tegevuse arendamiseks;

2.5.3. valida ja olla valitud ühingu juhtorganitesse, so eestseisusesse ja juhatusse;

2.5.4. esitada ettepanekuid ja arupärimisi ühingu juhtorganite tegevuse kohta;

2.5.5. saada eelistingimustel ühingu poolt kogutud tehnilist informatsiooni;

2.5.6. astuda välja ühingu liikmete hulgast.

2.6. Ühingu liige on kohustatud:

2.6.1. järgima ühingu põhikirja ning ühingu juhtorganite otsuseid;

2.6.2. kaasa aitama oma tegevusega ühingu eesmärkide saavutamisele, abistama ühingut tegevuse korraldamisel;

2.67.3. hoidma ühingu vara;

2.6.4.tasuma iga-aastast liikmemaksu.

2.7. Ühingu liikmel on õigus kirjaliku avalduse alusel eestseisusele ühingust välja astuda, teatades sellest eestseisusele kirjalikult 30 päeva ette. Ühingu liige loetakse ühingust lahkunuks eelnimetatud etteteatamise aja möödumise järgselt.

2.8. Kui ühingu liikme tegevus on vastuolus ühingu põhikirja või ühingu juhtimisorganite otsustega, samuti kui ühingu liige ei ole tasunud liikmemaksu, või ühingu liige on olulisel määral kahjustanud ühingut, rikkunud eetika, s.h. kutseetika norme, võidakse ühingu liige ühingu üldkoosoleku otsusega ühingu liikmete hulgast välja arvata. Ühingu liige võidakse arvatakse ühingust välja juhatuse otsusega kui liikmemaks on tasumata kaks aastat järjest. Ühingu liige loetakse ühingust väljaarvatuks otsuse tegemise kuupäevast.

2.9. Kui liikmelisus lõpeb majandusaasta kestel, peab ettenähtud liikmemaksu tasuma kogu majandusaasta eest.

III ÜHINGU JUHTIMINE

3.1. Ühingu kõrgeim organ on selle liikmete üldkoosolek. Üldkoosolekus võivad osaleda kõik ühingu liikmed. Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus.

3.2. Juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma seaduses või käesoleva põhikirjaga ettenähtud juhtudel ja korras, samuti siis, kui ühingu huvid seda nõuavad. Juhatus kutsub üldkoosoleku kokku vähemalt üks kord aastas majandusaasta aruande kinnitamiseks.

3.3. Juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab eestseisus või kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates 1/10 ühingu liikmetest.

3.4. Üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt kolmkümmend päeva.

3.5. Üldkoosoleku otsused võetakse vastu kohalviibivate ühingu liikmete poolthäälte enamusega, välja arvatud seaduses määratud juhud, kui on vajalik 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmete poolthäälteenamus.

3.6. Üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud. Küsimustes, mida ei ole üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, võib vastu võtta otsuseid, kui üldkoosolekus osalevad või on esindatud ühingu kõik liikmed.

3.7. Üldkoosolekus võib osaleda ja hääletada ühingu liige või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volikiri. Esindajaks võib olla ainult teine ühingu liige.

3.8. Üldkoosoleku pädevusse kuulub:

3.8.1. ühingu põhikirja muutmine;

3.8.2. eesmärgi muutmine;

3.8.3. eestseisuse liikmete valimine;

3.8.4. juhatuse liikmetega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes ühingu esindaja määramine;

3.8.5 majandusaasta aruande kinnitamine;

3.8.6. sisseastumis- ja liikmemaksu suuruse ja tasumise korra kehtestamine;

3.8.7. ühingu liikmete väljaarvamise otsustamine põhikirjas sätestatud juhtudel;

3.8.8. muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.

3.9. Ühingu eesmärgi muutmiseks on vajalik 9/10 ühingu liikmete nõusolek. Üldkoosolekus mitteosalenud liikmete nõusolek peab olema esitatud kirjalikult.

3.10. Üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik ühingu liikmed.

3.11. Igal ühingu liikmel on üks hääl. Liige ei või hääletada, kui ühing otsustab temaga või temaga

võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist.

3.12. Ühingu liikme teistest erineva õiguse lõpetamiseks või muutmiseks, samuti talle teistest erineva kohustuse panemiseks peab olema selle liikme nõusolek.

3.13. Ühingu liige, kes on ka juhatuse liige, ei või hääletada ühingu majandusaasta aruande kinnitamise otsustamisel, samuti ühingu poolt tema vastu nõude esitamise otsustamisel.

3.14. Ühingul on eestseisus, mille liikmed valib üldkoosolek kolmeks aastaks. Eestseisusel on minimaalselt viis liiget. Üldkoosolekul on õigus eestseisuse liige igal ajal, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda. Eestseisus valib endi hulgast esimehe ja aseesimehed.

3.15. Eestseisuse pädevuses on:

3.15.1. ühingu tegevuse planeerimine, tegevuskava kinnitamine;

3.15.2. ühingu liikmete vastuvõtmine ja väljaastumise ja väljaarvamise otsustamine;

3.15.3. ühingu liitumise otsustamine teiste organisatsioonidega ja ühingu esindajate määramine;

3.15.4. järelevalve juhatuse tegevuse üle.

3.16. Eestseisusel on õigus anda juhatusele korraldusi ühingu juhtimisel.

3.17. Eestseisuse koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele. Koosoleku kutsub kokku eestseisuse esimees. Eestseisuse koosolek tuleb kokku kutsuda kui seda nõuab vähemalt 1/3 eestseisuse liikmetest või juhatuse liige. Eestseisuse koosolek on otsustusvõimeline kui koosolekus osaleb vähemalt pool eestseisuse liikmetest ja eestseisuse esimees või aseesimees. Koosoleku otsus on vastu võetud, kui otsuse poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud eestseisuse liikmetest.

3.18. Ühingut esindab ja juhib juhatus. Juhatuses on minimaalselt 3 liiget. Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. Vähemalt pooled juhatuse liikmed peavad olema isikud, kelle elukoht on Eestis, mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis. Juhatuse liikmed määrab eestseisus kolmeks aastaks. Eestseisuse liige võib olla juhatuse liige. Eestseisuse otsusel võib juhatuse liikme tagasi kutsuda üksnes kohustuste olulisel määral täitmata jätmise või võimetuse korral ühingut juhtida.

3.19. Eestseisus määrab juhatuse esimehe, kes võib ühtlasi olla eestseisuse esimees. Juhatuse esimehe ja/või eestseisuse esimehe ülesandeks on juhatuse ja/või eestseisuse töö korraldamine.

3.20. Juhatuse liikmete õiguste ja kohustuste täpsemaks määratlemiseks võidakse nendega sõlmida vastavad lepingud. Lepingu sõlmib, muudab ja lõpetab üldkoosoleku poolt valitud isik. Juhatuse liikme tagasikutsumisel lõpeb leping tagasikutsumise päevast, kui lepingust ei tulene teisiti.

3.21. Juhatus on kohustatud andma ühingu liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitab vastava aruande üks kord aastas ühingu üldkoosolekul koos majandusaasta aruande kinnitamisega.

3.22. Ühingut võib kõikides õigustoimingutes esindada iga juhatuse liige.

3.23. Juhatus võib vastu võtta otsuseid, kui selle koosolekus osaleb üle poole juhatuse liikmetest. Kui juhatus koosneb mitmest liikmest, on juhatuse otsuse vastuvõtmiseks nõutav juhatuse koosolekus osalenud juhatuse liikmete poolthäälteenamus. Juhatus võib otsuseid vastu võtta koosolekut kokku kutsumata, kui selle poolt hääletavad kirjalikult kõik juhatuse liikmed. Juhatuse liige ei või osaleda hääletamises, kui otsustatakse temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist ühingu poolt.

3.24. Juhatus korraldab ühingu raamatupidamise vastavalt raamatupidamise seadusele. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande seaduses sätestatud korras ning esitab need üldkoosolekule kinnitamiseks kuue kuu jooksul majandusaasta lõppemisest. Kui ühingul on audiitor või revident, peab aruannetele lisama audiitori järeldusotsuse või revidendi arvamuse. Juhatus esitab aruanded audiitorile või revidendile selliselt, et üldkoosolek jõuaks kontrollitud aruande kinnitada enne seaduses sätestatud tähtaja möödumist.

3.25. Üldkoosolek teostab järelevalvet teiste organite tegevuse üle. Selle ülesande täitmiseks määrab üldkoosolek revidendi või audiitori. Juhatuse ja eestseisuse liikmed peavad võimaldama revidendil või audiitoril tutvuda kõigi revisjoni või audiitorkontrolli läbiviimiseks vajalike dokumentidega ning andma vajalikku teavet. Revident või audiitor koostavad revisjoni või audiitorkontrolli tulemuste kohta aruande, mille esitavad üldkoosolekule.

IV ÜHINGU LÕPETAMINE, ÜHINEMINE, JAGUNEMINE.

4.1. Ühingu likvideerimine, ühinemine ja jagunemine toimub seaduses sätestatud korras. Ühingu likvideerijateks on juhatuse liikmed, kui üldkoosoleku või kohtuotsusega ei ole ettenähtud teisiti. 4.2. Ühingu likvideerimisel pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist antakse varad üle samalaadsete eesmärkidega ühingule või sihtasutusele või kasutakse neid põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks avalikes huvides. Ühingu sundlõpetamise korral põhjusel, kui tema eesmärk või tegevus on vastuolus põhiseadusliku korra, kriminaalseaduse või heade kommetega, läheb järelejäänud vara pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist riigile.

Põhikirja uus redaktsioon on kinnitatud ühingu üldkoosolekul "19". mai 2016.a.

______________

juhatuse liige

Registrikood: 80017664