Euroopa KVJ erialade katusorganisatsiooni REHVA igaaastane üldkoosolek (GA General Assambly) toimus sel korral Londonis teisest neljanda aprillini. Võõrustajaks CIBSE, organiastioon, milline on EKVÜ-le sõsarorganisatsiooniks Inglismaal. Nagu tavaliselt oli ka sel korral kavas lisaks üldkoosolekule ülitihe mitmepäevane seminaride ja töötubade programm, kus erinevate töögruppide liikmed arutasid valdkonnaüleseid teemasid. EKVÜ poolsesse delegatsiooni kuulusid Peter Haab, Martin Thalfeldt ja Aivar Uutar. Jarek Kurnitski REHVA asepresidendina on seotud erinevate EU ja Rehva projektidega niikuinii ja tema kohalolu on kõikidel olulisematel Rehva üritustel tavaline, ega vaja eraldi ülemärkimist.
Mõned aastad tagasi kutsuti ellu Rehva üliõpilastööde võistlus, millise eesmärgiks on anda noortele ja hakkajatele tuleviku tegijatele võimalus varakult ennast proovile panna ja teiste riikide õppuritega mõõtu võtta ning suhteid luua. EKVÜ poolt on sellel üritusel osaletud juba 4 korda ja seekordseks saadikuks oli EKVÜ kohaliku vooru võitja Juhan Rehand. Juhani võistlustöö kandis nime „CO2 märkegaasi meetodite kasutamine ventilatsiooni toimivuse hindamiseks“ . Juhan tegi igati korraliku ettekande ja töö leidis tunnustust, kuid sellest kahjuks ei piisanud, et võit koju tuua. Ettekande Juhan Rehandi lõputööst saate alla laadida SIIT.
Üldkoosoleku eel toimus tavapärane skandinaavia- ja baltiriikide erialaliitude ühine koostööle suunatud arutelu. Selle initsitaiivi on väga tugevalt enda kätte võtnud Professor Olli Seppänen. See on ka mõistetav, kuna tema armastus valdkonna vastu ei lase tal lihtsalt pealt vaadata kuidas teised toimetavad. On ka üsna tavapäratu, et Rehva juhatuses on Jarek ainuke skandinaavia /põhjamaade esindaja, mis omakorda sunnib põhjamaid omavahel tihedamale koostööle. Suure pettumusega pidime taas tunnistama, et baltikumivaheline koostöö sisuliselt puudub. Seda on ka keeruline aktiveerida, kui Leedu kolleege pole keegi ühelgi üritusel näinud. Läti kolleegidega jäi suuline kokkulepe, et vähemalt kord kuni kaks aastas tasuks kokku saada, et võimalikud kokkupuutepunktid üle vaadata. See aitab loodetavasti kaasa ka ülikoolidevahelise koostöö edendamisele. Samal nõupidamisel tegime ka meie endapoolse ettekande tehtust ja plaanidest millistest on ka meie naabritel abi. Näiteks taanlastega tekkis pärast seda kohe väga tihe ja vahetu diskussioon. Nö endisaegse „liigituse“ järgi oleme osa Baltvac-st, kuigi peame ennast põhjamaaks. See teema tuleb ära klaarida!.
Suures pildis on Rehva hea tervise juures ja üldkoosolekul võeti üsna datailideni lahti nii strateegiline vaade, töö partneritega kui ka finantsküsimused. Uus strateegia on pidepunktidena praeguse presidendi poolt sõnastatud ja meil üheskoos tuleb sellele oma sisu juurde luua. Väga suure üldistusena saab öelda, et uue strateegia kohaselt on Rehva justkui platvorm, mis toetub kolmele olulisele sambale:
- Valdkonna esindamine EU regulatsioonide kujundamisel;
- Haridus ja tehnilised materjalid;
- Omavaheline koostöö.
Jareki juhitud Tecnology and Research Committee koondab tehnilise sisu töörühmad. Sealt on uue asjana tulemas elamute soojustagastusega ventilatsiooni juhend, mille järgi on suur vajadus ka Eesti oludes. Lisaks töistele tegevustele on oluline ka ühine õhtusöök, millel pretentsioonikas nimetus „Gala Dinner“. Gala Dinneri lahutamatuks osaks on eriala edendamisse panustanud inimeste tunnustamine. Meile tuttavatest inimestest sai suure tunnustuse osaliseks professor Enno Abel, kelle esitasid rootsi kolleegid. Lisaks saad koosolekul toimunust lugeda SIIT.
Järgmise aasta Rehva üldkoosolek toimub Brüsselis, aga enne seda leiavad aset REHVA Summit 13-14. november ning mitmed olulised konverentsid, milliste kohta saab täpsemalt vaadata www.rehva.eu
Lisaks on kõigil võimalus lugeda REHVA elektroonilist ajakirja SIIT.