Saame tuttavaks: Peter Haab

 

MTÜ Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus valib iga kolme aasta tagant uue eestseisuse ja juhatuse. Ühenduse edu taga seisavad aktiivsed ja pühendunud liikmed, keda soovime ka laiemale ringile tutvustada. Seekord on fookuses Peter Haab – kogenud insener, kes on erialaselt tegutsenud juba üle 20 aasta.

Peter, kust sa pärit oled?

Olen kogu elu elanud Tallinnas või selle lähiümbruses. 

Kirjelda palun oma professionaalset tausta. Mida oled õppinud?

2001 - 2007 õppisin Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonnas keskkonnatehnika erialal. Pärast esimest õppeaastat jõudsin ka sõjaväes käia. 

2003. aastal alustasin erialast tööd müügiinsenerina paaris ettevõttes. 2005. aastal siirdusin projekteerimisvaldkonda.

2011. aastal tundsin vajadust taas kooli minna ja asusin TTÜ-s õppima hoonete energiatõhususe õppekaval, mille lõpetasin 2013. aastal. 

2005-2023 töötasin projekteerimisvaldkonnas nii projekteerija kui ka üksuse juhina. Märkimisväärsed etapid olid 5 aastat IB Aksiaalis ja umbes 12 aastat Sweco Projektis, sh ETP Grupp AS-is. 

Kuidas jõudsid sellise eriala valikuni?

Mu isa tegeles tollel ajal soojuspumpade ja nende paigaldamisega. Meie kodus oli sageli lahti võetud soojuspumpasid, kuhu sai sisse piiluda ja mida sai koos isaga „remontida“. Käisin tal ka mõnel korral abiks seadmete ja torustike paigaldamisel - eks sealt see huvi alguse saigi. 

Kindlasti mõjutas valikut ka see, et käisin Tallinna Tehnikagümnaasiumis, kus kasvas suurem huvi numbrite maailma vastu.

Teine suur huvi tollel ajal oli mul inimmõistus, käitumine ja loogika. Seetõttu kandideerisin nii Tallinna Ülikooli psühholoogiasse kui ka TTÜ keskkonnatehnikasse. Kui päris aus olla, siis tol hetkel ei teadnud ma  ise ka päris täpselt , mida tegelikult õppida tahaksin.

Inimmõistuse vastu tunnen huvi ka praegu, kuid tagasi vaadates võin tõdeda, et tegin väga õige otsuse. 

Kus ja kellena sa töötad?

Hetkel töötan ETS NORD AS-is lahenduste üksuse juhina.

Milleks pead vajalikuks erinevaid ühinguid, sealhulgas EKVÜ-d?

Ühingute häälel on alati rohkem kaalu kui üksikisikul või ettevõttel. Erinevad asutused võtavad ühinguid tõsisemalt ning nende eesmärgid on rohkem kooskõlas turul tegutsevate spetsialistide vajadustega. See on oluline, kui on vaja valdkonda arendada ja selles muutusi ellu viia. 

EKVÜ täidab minu meelest oma rolli hästi - see seisab oma liikmete eest, korraldab koolitusi, tegeleb standardiseerimisega, hoiab kommuuni koos ja jagab olulisi uudiseid. Kuna Eesti KVJ insenerkond on üsna killustunud, on selline ühing on ääretult oluline. See tagab, et kõik spetsialistid oleksid samas inforuumis ja teaksid, mis valdkonnas toimub.

Mis on Sinu missioon EKVÜ eestseisuse liikmena?

Keeruline küsimus. Olen nüüd kolmandat korda eestseisuses ja kahel varasemal korral olid mul väga selged eesmärgid. Esimesel korral keskendusin kvaliteetsete ja ajakohaste koolituste korraldamisele. Teisel korral oli minu fookus energiatõhususel ja sellega seotud teemadel. 

Seekord pigem sellist konkreetset missiooni, kuid tunnen, et tahan panustada eriala arengusse ja seista KVJ inseneride heaolu eest.

Mida soovitaksid noortele, kes õpivad tulevasteks KVJ insenerideks?

Seda, mida ma alati olen soovitanud! 

Hea inseneri üks tähtsamaid omadusi on kogemus, seega soovitan esimesel võimalusel minna erialasele tööle. Kõige parema kogemuse saab kogenud inseneri kõrval töötades ja temalt õppides. 

Loomulikult saab ka iseseisvalt kogemusi omandada, kuid see on nagu sõiduautoga sportauto vastu võistlemine - samasse sihtkohta jõudmiseks kulub tunduvalt rohkem aega.

Samuti soovitan erialaaineid koolis päriselt õppida ja nende vastu huvi tunda – neid läheb hiljem töös tegelikult ka vaja. Kui oled juba tööle asunud, muutuvad ka erialaained arusaadavamaks, sest saad teooria ja praktika omavahel seostada.

Millised on hetkel meie erialade suurimad kitsaskohad?

Üks suur probleem on killustatus- igaüks toimetab eraldi tiigis ja omamoodi. Kui üks inimene täidab korraga peainseneri, peadirektori, raamatupidaja, koristaja ja sekretäri rolli, siis ei pruugi tal olla aega arenguks ega uuenduseks. Tehakse asju nii, nagu on alati tehtud, sest uue õppimiseks lihtsalt ei jätku aega. Ka kogemuste jagamine on sel juhul piiratud.

Ehitusvaldkonnas toimuvad päris suured muutused, eriti digitehnoloogias. Pikas perspektiivis on see positiivne, kuid praegu on turg alles kohanemisjärgus.  See toob kaasa olukordi, kus insenerid ja tellijad peavad tegelema paljude lisategevustega, mis võivad tunduda ebavajalikud. See üleminekuperiood nõuab rohkem selgitus- ja õppetööd, mille koormuse peavad praegu enda kanda võtma valdkonnas tegutsevad insenerid.

Millega tegeledvabal ajal ja kuidas end laed?

Ma väga naudin puhkepäevade hommikuid. Tõusen vara üles, võtan termosetäie kohvi, istun mugavasse tooli ja loen raamatut. 

Veidi unarusse jäänud, kuid endiselt naudin ujumist, rattasõitu ja jooksmist ning endale pandud eesmärkide ületamist.

Viimased paar aastat olen tegelenud aktiivselt sulgpalliga, mis on minu jaoks üks parimaid viise vaimselt maha laadida. See ala on lihtsalt nii kiire, et kogu trenni ajalei jõuagi muud mõtted pähe tulla, sest pean kogu aeg 100% mängule keskenduma.