Saame tuttavaks EKVÜ stipendiaadiga: Irene Väin
EKVÜ annab alates 2014. aastast Tallinna Tehnikaülikooli Arengufondi kaudu välja erialast stipendiumi, mille eesmärk on toetada ja tunnustada aktiivseid ning andekaid eriala tudengeid. 2024. aastal pälvis EKVÜ stipendiumi Irene Väin. Saame temaga lähemalt tuttavaks.
Irene, kust sa pärit oled?
Olen pärit Pärnust. Lõpetasin 2020. aastal Pärnu Koidula Gümnaasiumi ning alustasin seejärel õpinguid Tallinna Tehnikaülikoolis.
Kuidas jõudsid hoonete sisekliima ja veetehnika eriala valikuni?
Minu perekonnas on mulle eeskujuks mitmed erinevate erialade insenerid. Olen neile alati alt üles vaadanud ja tahtsin ka ise olla inimene, kes saab midagi lahedat ära teha. Minu arvates ei ole inseneeria ainult numbrid ja tehnika, vaid viis maailma paremaks muuta. Eks alguses oli kartus, et mind ootab ees midagi sellist, millega ainult geeniused hakkama saavad, kuid otsustasin ikkagi proovida!
Hoonete sisekliima ja veetehnika eriala valik sattus minuni puhtjuhuslikult. Esmalt jäi silma õppekava nimi. Kuna lõpetasin gümnaasiumi koroonaperioodil, oli ventilatsioon aktuaalne teema ning see valdkond seetõttu natukene tuttav. Seejärel tutvusin eriala õppekavaga, mis tundus mulle väga mitmekülgne ja huvitav. Nüüd olen siin - viimane aasta ülikoolis - ja väga rahul oma valikuga.
Kas oled oma eriala ja õpingutega Taltechis rahul? Mida muudaksid?
Jah, olen rahul nii oma valikuga kui ka õpingutega. Ei saa väita, et õpingud ei ole olnud rasked, kuid see panebki sind inimesena proovile ja aitab välja selgitada, kas antud eriala on sulle sobiv. Olen nende viie aastaga palju õppinud - kuidas enda aega planeerida ning kuidas teha koostööd erinevate erialade inseneridega.
Mina teeksin ettepaneku tuua õpingutesse rohkem praktilisust ja elulisi näiteid. Üks asi on selgeks teha süsteemi toimimine paberil, kuid näha oma silmaga, kuidas asjad päriselt toimivad, on hoopis teine tera. Samuti võiks loengutes olla rohkem suhtlemist nii õppejõudude kui ka tudengite vahel. Nii saaksid õppejõud pidevalt tagasisidet, millised teemad on jäänud ebaselgeks, ning tudengid julgeksid rohkem küsimusi esitada. Minu arvates on küsimuste esitamine inseneri jaoks üks olulisemaid tööriistu. ,,Tehnoloogiline areng sõltub inseneridest, kes julgevad küsida: Mis siis, kui?’’-Nikola Tesla.
Kas (ja kus) sa töötad? Kuidas näed oma tulevikku?
Ülikooli kõrvalt töötan osakoormusega Watercomis, mis tegeleb torustike ning teede ehitusega. Vahepeal olen abiks ka järelvalveinsenerina Kanama viadukti ehitusel. Hetkel olen justkui Hunt Kriimsilm mitme ametiga.
Tulevikus näen ennast töötamas ehitusjuhtimisega seotud ametikohal, aga eks me näe!
Mida saaksid erialaühingud, nagu EKVÜ, teha, et erialal rohkem järelkasvu oleks?
Kindlasti tuleks kasuks gümnaasiumites erialade tutvustamine, olgu see siis loengute või töötubade vormis. Samuti on oluline, kuidas eriala abiturientidele „serveerida“ - nad tahavad teada nii õpingute keerukuse kui ka tuleviku võimaluste kohta.
Kindlasti aitab kaasa ka eriala reklaamimine ning ventilatsiooni- ja veesüsteemide inseneride töö tähtsuse olulisuse rõhutamine sotsiaalmeedias- nii leidsin ka mina oma tee siia.
Ülikoolis juba eriala õppivaid tudengeid saab toetada stipendiumite abil. Oluline on ka hoida pidevat suhtlust erinevate kursuste vahel ning korraldada motiveerivaid ühisüritusi.
Millised on hetkel meie eriala suurimad kitsaskohad?
Nagu eelnevalt mainitud, võiks õpingutes olla rohkem praktilisust ning avatud suhtlust õppejõudude ja tudengite vahel. Olen märganud ka õppejõudude puudust - mitmel õppejõul on tihti korraga mitu õppeainet, mida nad peavad õpetama. Paraku hakkab nii kannatama õpetamise kvaliteet, kui õppejõud peab keskenduma mitmele asjale korraga.
Lisaks peaks tudengid rohkem õppima erinevaid tarkvarasid peale AutoCADi. Näiteks on suurenenud nõudlus Revit-i oskajate järele, kuid kahjuks puutume ülikoolis selle tarkvaraga väga vähe kokku.
Mida soovitaksid teistele noortele, kes soovivad inseneriks saada?
Ülikool on nii palju enamat kui ainult õppimine. Tõsi, õppimine ning kooli lõpetamine on olulised eesmärgid, kuid sama tähtis on luua uusi tutvusi ja saada osa ülikoolielust.
Minu enda kogemus näitab, et koos õppimine on toredam ja lihtsam kui üksi. Tänu ülikoolis õppimisele leidsin endale parima sõbranna, kellega oleme koos nii vaeva näinud kui ka võite tähistanud!
Soovitan kindlasti osa võtta ka ülikooli ning tudengiorganisatsioonide üritustest - need pakuvad mõnusat vaheldust õppimisele ning viivad sind kokku inimestega, kelle kontaktid võivad tulevikus osutuda väärtuslikuks.
Lõpetuseks: kuulake oma südame häält! Tehke seda, mis teile tõesti huvi pakub. Kuulake teiste soovitusi ja näpunäiteid, kuid ärge tehke midagi, mis teis endis sädet ei sütita.
Millega tegeled töövälisel ajal? Kuidas end laed?
Kuna töö ja ülikool nõuavad palju istumist, armastan käia jalutamas ja jõusaalis. Lisaks üritan alati leida aega oma lähedaste ja sõprade jaoks - koos midagi lõbusat ja vaimule turgutavat teha.
Õhtuti, tassi tee kõrvale, vaatan oma lemmiksarja ,,What We Do in the Shadows’’- soovitan, see on väga hea sari!