Toetajad avavad tee professionaalidele

 

Sel kevadel jagati Tallinna Tehnikaülikooli Arengufondi aktusel tudengitele stipendiumeid kogusummas 217 100 eurot. Enim toetusraha said inseneriteaduskonna üliõpilased.

Hoonete sisekliima ja veetehnika õppekava on loonud oma stipendiumifondi, mille eesmärgiks on eriala üliõpilastele parimate võimaluste loomine, keskendumaks õpingutele ja teadmiste omandamisele ning seeläbi tagada ehitatud keskkonna tehnosüsteemide valdkonna jätkusuutlik areng Eestis.

Fond ei seo tudengit ühe kindla ettevõttega, ei eelda tudengilt erinevaid koostööleppeid, sest sinna saab rahaliselt panustada igaüks. Tudengi saavutusi ei piiritleta ainult traditsioonilise akadeemilise edu raamidesse, vaid oluline on ka aktiivsus õppetööväliselt ja panus eriala populariseerimisel ning tudengite ühistegevuste organiseerimisel. Stipendiumi abil tõstetakse teadlikkust hoonete sisekliima ja veetehnika eriala olulisusest, suurendatakse erialal õppima asuvate tudengite ja lõpetajate arvu ning vähendatakse väljalangevust. Hoonete sisekliima ja veetehnika ei hõlma pelgalt torustike projekteerimist, vaid erialal õpetatakse, kuidas koostöös teiste ehitusinseneridega tagada energiatõhusad ning toimivad ja hea sisekliimaga hooned.

Eriala stipendiumifondist jagati välja kolm 2000-euro suurust stipendiumi, fondi suurimad toetajad olid ICE Konsult OÜ, LCC Produkt OÜ ning Clik AS.

„Vajame rohkem professionaale ja tudengite toetamine aitab sellele kindlasti kaasa,“ tõdeb Tallinna Tehnikaülikooli hoonete sisekliima ja veetehnika stipendiumifondi panustanud LCC Produkt OÜ tegevjuht Urmas Pilpak. Sama meelt on teisedki toetajad.

LCC Produkt on hea näide ettevõttest, kes soovib panustada oma valdkonna inseneride järelkasvu. „Olen ise olnud üliõpilane ja unistanud stipendiumist. Seetõttu leian, et väike panus oleks tore,“ kõneleb ettevõtte tegevjuht Urmas Pilpak.

LCC Produkt OÜ tegeleb energiasäästlike ventilatsiooniseadmete turustamisega. Esindatakse Rootsi tootjat IV Produkt, kellest on saanud Põhjamaade turu liider. Analüüsitakse erinevate lahenduste kasutamist, pidevalt tutvustatakse innovatiivseid tooteid Eesti partneritele, tellijatele ning projekteerijatele. „Samas kohtame nii edasimüüjate kui ka ehitusettevõtjate seas vähe uusi insenere,“ tõdeb Pilpak.

Sisuka töö ja õnneliku elu nimel

Ettevõtte juht ise alustas õpinguid sisekliima erialal aastal 1994. Peagi sai ta aru, et valik on olnud õige. Küll oli tal kujunenud väär arusaam müügivaldkonnast. „Otsisin tööd igalt poolt mujalt, ei osanud aimatagi, kui huvitav võib olla toodete turustamise maailm,“ nendib ta nüüd. Õnneks omaaegne suhtumine muutus. Mees alustas müügiinsenerina ning peale aastatepikkust tööd tehti talle ettepanek luua firma, mis esindaks suurt Rootsi ettevõtet.

Kuigi Pilpak toetab konkreetselt hoonete sisekliima ja veetehnika stipendiumifondi, on siht laiem – sisukas töö ja õnnelik elu. „Uskuge sellesse, millesse panustate! Olge avatud koostööks TalTechi ning noortega nende tööotsingutes!“ soovitab ta kolleegidele. Gümnaasiumi lõpetavad noored võiksid aga proovida erinevaid praktikakohti, sest on suur vahe, kas tööd tehakse hoonete ehitus-, tootmis-, müügi- või projekteerimisfirmas.

Nagu LCC Produkt, toetab ka KVJ (kütte, ventilatsiooni ja jahutuse) ja automaatikasüsteemide ehituse ja hooldusega tegelev Clik AS Tallinna Tehnikaülikooli hoonete sisekliima ja veetehnika stipendiumifondi. „Peame vajalikuks motiveerida tublisid üliõpilasi, kes pingutavad, et omandada kõrgharidus meie erialal,“ selgitab Clik AS juhatuse liige ja majatehnika osakonna juhataja Jüri Naumov, kes on ka ise Tallinna Tehnikaülikooli vilistlane. „Selle fondi toetajad annavad signaali, et hoolivad järelkasvu käekäigust ning peavad tähtsaks eriala jätkusuutlikkust.“

Pinginaabri nõu otsustas valiku

Jüri Naumov ise sai oma praegusest valdkonnast esimest korda teada keskkooli viimasel aastal. Pinginaaber rääkis, et keskkonnatehnika eriala on huvitav ja selle asjatundjad väga nõutud. „Otsustasime mõlemad kandideerida ja saime sisse,“ meenutab Naumov, kes esmalt õppis neli aastat TalTechis ja seejärel veel kolm Rootsis Chalmersi ülikoolis.

Peamiselt kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuse ning automaatikasüsteemide ehituse ning hooldusega tegelevas Clik AS-is on Juri Naumov majatehnika osakonda juhtinud juba üle 15 aasta. Tema kaastöötajateks on tippspetsialistid – projektijuhid, projekteerijad, hooldustehnikud, isoleerijad, ventilatsioonilukksepad, eelarvestajad jne. „Väga keeruline on aga näiteks leida automaatika eriala projekteerijaid ja programmeerijaid ning hooldustehnikuid, sest see nõuab teadmisi nii KVJ erialast kui ka automaatika, elektri ja programmeerimise poole pealt,“ kõneleb Naumov. „KVJ inseneride – projektijuhid, objektijuhid – leidmisega pole asjalood palju lihtsamad.“

Üks variant järelkasvu toetada on teha seda läbi stipendiumifondi, kuid väga hea võimalus mõlemapoolselt kasu saada on pakkuda tudengitele praktikavõimalust. „Isegi kui esmapilgul võib see tunduda lisakoormusena, on tulemus enamasti mõlemapoolne õppimine ning mõnikord ka pikaajaline koostöö,“ leiab Naumov.

Indrek Neivelti eeskujul

Hoonete sisekliima ja veetehnika stipendiumi üks suurematest toetajatest on ICEkonsult OÜ. „Tean oma kogemusest, et üliõpilase elu pole alati kõige lihtsam,“ lausub ettevõtte juhatuse liige Marek Karja. „Meie soov ongi seda veidi kergemaks muuta, tudengeid motiveerida.“

Talle endale oli soov TalTechi õppima tulla selge juba keskkoolis. „Pean väga lugu Indrek Neiveltist, kes samuti TalTechi vilistlane, soovisin samas ülikoolis õppida, kus temagi,“ tunnistab Karja. KVJVK (kütte, ventilatsiooni, jahutuse, vee ja kanalisatsiooni) inseneriks soovitas tal õppida aga üks projektijuht, kelle juures noormees keskkoolisuvel tööd tegemas käis. Kasvavate energiahindade maastik ning tõsiasi, et inimesed veedavad ca 90% oma ajast siseruumides, muutsid selle valdkonna perspektiivi väga paljulubavaks.

KVJ projektide koostamisega ning hoonetele energiamärgiste väljastamisega tegeleva ICEkonsult OÜ meeskonnas on nii kutselisi insenere kui ka inseneritudengeid. „Reeglina olen ettevõttese võtnud just tudengeid, sest neil on eneseteostuse tahe, nad soovivad õppida ja tunnevad suurt huvi eriala vastu,“ nendib Marek Karja, kes ise naudib küsimustele vastamist ning KVJ teemade selgitamist.

Lihtsalt insener või hea insener?

Parim viis tudengite toetamiseks ongi Karja hinnangul anda neile võimalus töötada erialasel ametikohal. Samuti ei tasu karta anda lahendamiseks ka keerukamaid ülesandeid, kui on näha, et tudeng on võimekas – areng on niiviisi palju kiirem. Ning lisaks muidugi stipendiumid.

ERASMUS-programmi kaudu võiks tudeng semestri-paar välismaal õppida. Tööturule siirdudes aga tasub kindlasti pöörata tähelepanu sellele, kas tööandja pakub tubli ja kogenud juhendajat. Just viimane annab edasi oma väärtushinnangud ja põhimõtted, mis lõpuks määravadki, kui hea insener tudengist tulevikus saab.

Paraku on häid insenere keeruline leida. „Ma ei peagi siin silmas vastava kutsekvalifikatsiooni omamist, pigem on haruldane leida noori, kellel on kriitiline mõtlemine, täpsus, hoolikus, kohusetunne ja analüüsivõime, kes suudab probleemist aru saada ning mõtleb õiget rada pidi, et probleem saaks lahendatud,“ selgitab Marek Karja. „Just sellist inseneride järelkasvu oleks hädasti rohkem vaja.“

Tööst puudu ei tule. Või nagu RWTH Aachenis õppimise ajal üks professor Karjale tabavalt ütles: ”Ainukesed inimesed, kes on õnnelikud energiahindade kasvu üle, on KVJ insenerid”. Täpsemalt: kallimate energiahindade taustal muutuvad aina olulisemaks ökonoomsed tehnosüsteemid ning nende projekteerimine nõuab häid, tarku KVJ insenere.

Edu ja meeldivus on kaksikud

Edu alus on aga töö, mida tõesti teha meeldib. Kindlasti tasub suhelda lähedastega, kes on tööturul olnud juba aastaid ning küsida nende kogemusi erinevate erialade osas. Tasub lugeda töökuulutusi ja vaadata, keda üldse otsitakse ning millist töötasu mingitel aladel pakutakse. Mõistlik on jälgida ka üldiseid arenguid ning mõelda, millised erialad võivad vajalikud olla järgmise kümne aasta jooksul. „Kui õppetööst jääb aega üle ning tööandja võimaldab õppimist paindliku ja osalise koormusega, tasub õpingute lõppjärgus kooli kõrvalt ka erialalisele tööle minna,“ soovitab Marek Karja. „Meie juures töötavad tudengid on rääkinud, et töötamine erialal aitab oluliselt kaasa õppetöö tulemustele. Praktilist kogemust omades saab ka õppeainetest paremini ja kiiremini aru.“

Hoonete sisekliima ja veetehnika fondi stipendiumid said sel aastal Irene Väin, Kristin Taru ning Leana Jete Korb. Palju õnne ja edukat õpingute jätku teile!

Arengufondi stipendiumitesse panustab suur hulk ettevõtteid, aga ka eraisikuid, kelle abi ja toetus on meie tudengitele hindamatu väärtusega. Iga annetus on väärtuslik! Kui soovid oma panuse anda valdkonna arengusse, saad tulumaksutagastust võimaldava annetuse teha hoonete sisekliima ja veetehnika fondi siin.