Õppekava uuendused

Hoonete sisekliima ja veetehnika õppel on Tallinna Tehnikaülikoolis pikk ajalugu ning paljud tegevinsenerid teavad seda veel Keskkonnatehnika nime all. Valdav osa Eesti kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuse (KVJ) ning veevarustuse ja kanalisatsiooni (VK) diplomeeritud ja volitatud inseneridest on õppekava vilistlased ja samuti on meil õppinud suur osa energiatõhususe spetsialistidest. Tegemist on integreeritud õppekavaga, mis tähendab, et keskkoolist või mõnelt teiselt erialalt tulev noor õpib ideaalis 5 aastat, kaitseb magistritöö ning on pärast nõutud kogemuse omandamist valmis tegutsema pädeva insenerina. Integreeritud õppekava tudengitega koos käivad erialaainetes ka hoonete ja rajatiste magistriõppekava tudengid, kes tihti on omandanud rakendusliku kõrghariduse või mõne teise bakalaureuse õppe, kuid elu on viinud neid KVJ või VK radadele ning nad soovivad omandada vastava pädevuse. 

Hoiame au sees klassikalisi tehnosüsteemide inseneeria teadmisi ehk kuidas kavandada, ehitada ning hooldada hoonete tehnosüsteeme ja selleks vajalikke üldoskusi, kuid valdkond on ehitussektoris üks kiiremini arenevaid ja peame ajaga kaasas käima. Hoonete sisekliima ja veetehnika õpe areneb pidevalt ja viimaste aastate tugevaima tõuke selleks andis eelmise kümnendi keskel Tallinna Tehnikaülikooli õppekavade reform. Muudatuste käigus loodi mitmeid uusi õppeaineid, mis on õppekavas alates 2017. aastal alustanud tudengitel ja sel õppeaastal antakse neid juba kolmandat või neljandat korda. Õppeainete sisu on suuresti paika loksunud ning nüüd on paslik teha sellest kokkuvõte.

Suurimad muutused on toimunud hoonete energiatõhususe vallas. Professor Jarek Kurnitski on vastutav õppeaines hoonete energiatõhususe hindamine ja majanduslikud alused (EEA5041) ning oonete energiasimulatsioon (EEA5042) omandatakse iga aastaga järjest põhjalikumad hoonete energiatõhususe ja sisekliima modelleerimise oskused. Energiatõhusa ja hästi funktsioneeriva hoone tagamisel on järjest olulisem roll automaatikal ning selleks loodi õppeaine tehnosüsteemide koostoimimine ja juhtimine (EKK5090), kus KVJ insener Jevgeni Fadejev ning hooneautomaatik Andrei Engels tagavad, et KVJ ning VK insenerid saaksid paremini aru hooneautomaatikast ning suudaks edukalt suhelda päris projektides hooneautomaatikutega. Õppeaines arukate hoonete automaatika (ATR0135) saavad tudengid reaalse kogemuse Tallinna Tehnikaülikooli hooneautomaatika süsteemiga ning koostöös teiste eriala tudengitega peavad tehnosüsteemide tööd analüüsima ning tegema ka parandusettepanekuid.

Tänapäeval ei saa üle ega ümber mudelprojekteerimisest ehk BIM’ist. Hoonete sisekliima ja veetehnika õppekavas on neli BIM õppeainet, millest hoonete tehnosüsteemide mudelprojekteerimine ja projekteerimise juhtimine (EKK5130) keskendub eraldi tehnosüsteemidele. Professor Ergo Pikase eestvedamisel omandatakse tehnosüsteemide mudelite loomise oskused, aga sellest isegi olulisem on arvutusliku hoonete kavandamise põhimõtted. Arvutusliku kavandamise käigus tuleb ühildada teadmised tehnosüsteemidest ja programmeerimisest ning tulemuseks on programmijupid, mis teevad vähemalt osaliselt ära projekteerimise tehnilise osa. 

Veesüsteemide projekteerimisel, opereerimisel ja haldamisel on teravik suunatud kliimamuutuste mõju leevendamise ja vananeva taristuga seotud väljakutsete lahendamisele. Sellest lähtuvalt on erialaainetesse integreeritud veevõrkude mudelprojekteerimine ning üha suuremat rõhku pannakse tarkade, kestlike ja integreeritud lahenduste projekteerimisele ja opereerimisele. Tuleviku insener peab arvestama, et näiteks hoone väline sademeveevõrk ei ole ainult maa-all paiknev torustik, vaid osa linnaruumist, mille kavandamine on erinevate inseneride koostöö. Sarnaseid riukalikke probleeme lahendatakse õppimise käigus interdistsiplinaarsetes meeskondades projekt- ja probleemõppe raames.

Arvestades säästlikkuse printsiipi vajavad optimeerimist nii hoonesisene kui hooneväline veevärk ja kanalisatsioon, sh joogiveetöötlusjaamad ja reoveepuhastid. Vastavates õppeainetes on tähelepanu dimensioonimisoskuste omandamisel veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemide projekteerimiseks, nende pideva ja ohutu töö tagamiseks. Teadmised kinnistuvad õppeainetes koostatavates projektides.

Nagu eelnevalt mainitud, on uute õppeainete sisu suuresti paika loksunud, kuid see ei tähenda, et õppetöö sisu ja kvaliteedi parendamine ja täiustamine oleks peatunud. Riiklikult on tekkinud oluline surve ja ka tugi selleks, et Eesti hariduses laiemalt omandaks õppurid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) ning roheoskusi. Käimasolevate ja algavate projektide käigus on kavas suurendada IKT oskuste õpetamist, et suurendada Eesti ehitussektori tootlikkust ja panust majandusse ning võimaldada tehnosüsteemide inseneridel kulutada vähem aega tehnilisele tööle ja rohkem mõtlemisele. Roheoskused on vajalikud selleks, et maailma ja Euroopa tasemel läbiviidav rohepööre oleks meie tehnosüsteemide inseneride purjedes ikka päri- mitte vastutuuleks.

Murekohtadena võiks välja tuua, et viimastel aastatel valitsenud vähikäik kõrghariduse rahastamises ja korralduses ning eriti viimasel ajal toimunud elukalliduse tõus, sunnib tudengeid paratamatult järjest rohkem tähtsustama õppimise asemel tööl käimist. See takistab tihti tudengitel õppetöös pakutava omandamist suurepärasel tasemel ja kohtab ka lähenemist, et valikainete valimisel lähtutakse olulisel määral iseseisva töö mahust semestri vältel. Loodame, et lähiaastatel paranev olukord kõrghariduse rahastamises jõuab ka tudengite rahakotti. Samuti ei ole me tudengite vasutvõtu osas veel jõudnud olukorrani, et peaks hakkama mõtlema sellele, kuidas piirata õppima asuvate tudengite hulka.

Usun, et enamik ehitussektoris tegutsejatest tunnetavad KVJ ja VK inseneride vähesust ning loodan, et igaüks on valmis andma oma väikese panuse eriala populariseerimisel näiteks kasvõi eriala tutvustamisel üldhariduskoolides. Igaüks saab anda rahalise panuse ka Tallinna Tehnikaülikooli Arengufondi Hoonete sisekliima ja veetehnika stipendiumi, mis on suunatud aktiivsete ja tublide tudengite toetamiseks. Stipendiumi eesmärk on eriala üliõpilastele parimate võimaluste loomine keskendumaks õpingutele ja teadmiste omandamisele ning seeläbi tagada ehitatud keskkonna tehnosüsteemide valdkonna jätkusuutlik areng Eestis. Panuse andmiseks saab lisainfot siit - https://toeta.taltech.ee/projekt/hoonete-sisekliima-ja-veetehnika-stipendiumid/. 

Kokkuvõttes usun, et oleme edukalt suutnud viimati läbiviidud õppekavade reformi ideed realiseerida igapäevases õppetöös. Mõningast kinnitust annab sellele, et ikka ja jälle kohtab auditooriumites tegevinsenere, kes on nõus ohverdama väärtuslikeimat ressurssi, aega, et saada parimad saadaolevad oskused tehnosüsteemidest. Oma töös programmijuhina olen endale seadnud eesmärgiks, et iga vilistlane suudab anda oma tööandja jaoks unikaalse oskuse ja lähtun õppekava arendamisel sellest põhimõttest. 

Martin Thalfeldt,

Programmijuht (hoonete sisekliima ja veetehnika)