Saame tuttavaks: Toivo Kopli

EKVÜ-l on 18 partnerit, kes meid ja meie tegemisi toetavad. Üheks neist on EB Therm OÜ, kelle esindajaks on Toivo Kopli. Saame temaga läbi intervjuu rohkem tuttavaks.

Kus ja kellena Sa töötad?

Töötan ventilatsiooni- ja kliimalahendusi pakkuvas firmas EB Therm OÜ.  

Kirjelda palun oma (professionaalset) tausta?

Ehitusinseneri kvalifikatsiooni omandasin Tallinna Polütehnilises Instituudis. Pärast kooli lõpetamist töötasin mõned aastad Tallinna Veevarustuse ja Kanalisatsiooni Tootmisvalitsuses. Uute ja vabamate aegade saabudes suundusin eraettevõtlusesse, pakkudes lahendusi kütte, ventilatsiooni ja sisekliima probleemidele. Olen osalenud Tallinna Tehnikaülikooli Keskkonnatehnika instituudi täiendkoolituse kursustel, aga ka erinevatel täiendkoolitustel Taanis.

Palun kommenteeri Teie ettevõtte otsust olla EKVÜ toetajaliige.

Olen EKVÜ liige aastast 2006. Ühingu toetajaliikmena anname oma väikese panuse valdkonna arengusse, teaduspõhiste lahenduste ja heade tavade juurutamisse valdkonna praktilises tegevuses. 

Mis laadi tuge saate/tahate pakkuda eriala praktiseerivale insenerile?

Meie peamine fookus on ruumide sisekliimal, eriti õhuniikuse kontrollimisega seonduval. Pakume abi erinevate ruumide sh ujulate ja spaade niiskuskoormuse hindamisel ja arvutamisel ning aitame sobivate seadmete valikul.

Millised on hetkel Sinu arvates meie erialade suurimad kitsaskohad ja kas oskaksid pakkuda võimalikke lahendusi?      

Palju korduvaid probleeme tuleneb sellest, et hoone planeerimisel ja projekteerimisel ei mõelda hoonest kui tervikust. Tellija, arhitekti, konstruktorite ja tehnosüsteemide projekteerijate koostöö peaks algama võimalikult varajases staadiumis. Tehnosüsteemide ja seadmete valimisel tuleks enam tähelepanu pöörata elukaare maksumusele. Mõistagi on väga oluline insenerihariduse, teaduse ja innovatsiooni edendamine, aga ka oskustööliste ametialaste oskuste edendamine ja väärtustamine.

Mida soovitaksid noortele, kooliteed käivatele tulevastele KVJ inseneridele?

Noortele on raske midagi mitteformaalset soovitada. Eks iga põlvkond pea ise oma valikuid mõtestama. Päris kindlasti tuleb kasuks hea baasharidus ja füüsikaliste protsesside mõistmine. Midagi ei asenda praktilist kogemust. 

Kas julgeksid ennustada makrotrende, mis meie eriala olulisel määral tulevikus võiksid mõjutada.

See on kindel, et maailm on pidevas muutumises, aga ka väga habras. Peame olema pidevalt valmis oma nägemusi trendide osas korrigeerima. Globaliseerumine, linnastumine, energia kokkuhoiu vajadus ja rohepööre esitavad inseneridele erinevaid väljakutseid nii uute lahenduste otsimisel, kui ka konkurentsis püsimiseks. Oluline on mitte unustada, et meie tööle annab väärtuse kaasinimeste elukvaliteedi parandamine looduskeskkonda kahjustamata. 

Millega tegeled tööst vabal ajal, kuidas end laed? Soovitusi teistele.

Kooliajal õppisin muusikakoolis trompetit ja hiljem mängisin aastaid basskitarri. Huvi muusika vastu on säilinud ja naudin nii klassikalist- kui ka nüüdismuusikat, head bluesi, jazzi, progerocki... Lõõgastuda on aidanud erinevad spordialad nagu korvpall, purjelauasurf, rattasõit ja lihtsalt looduses käigud. Eriliselt naudin igat hetke, kui saan lugeda ilukirjandust – see annab võimaluse näha maailma läbi teise inimese silmade ja mitte liigselt oma mulli sulguda.