Saame tuttavaks EKVÜ stipendiaadiga: Hanna-Loora Pankin
EKVÜ annab alates 2014. aastast Tallinna Tehnikaülikooli Arengufondi kaudu välja erialast stipendiumit, mille eestmärk on toetada ja tunnustada aktiivseid ning andekaid eriala tudengeid. 2022. aastal pälvis EKVÜ stipendiumi Hanna-Loora Pankin. Saame temaga lähemalt tuttavaks.
Hanna-Loora, kust sa pärit oled?
Olen pärit väikesest külast nimega Martna, mis asub Haapsalu külje all.
Kuidas Hoonete Sisekliima ja Veetehnika eriala valikuni jõudsid?
See lugu on kirju nagu vanaema lapitekk. Läänemaa Ühisgümnaasiumi lõpetamise järgselt läksin õppima Tartusse arstiteaduskonda, kuid ühel hetkel jätsin paraku õpingud pooleli. Sellele järgnevalt asusin õppima TalTech Eesti Mereakadeemiasse, mis on mulle siiani hingelähedane kool. Mereakadeemias sain lähemalt tutvust teha Tallinna Tehnikaülikooli kodukorra ja olemusega ning ühel suvisel purjetripil Taani avastasin, et võiksin oma kutse leida hoopis inseneriteaduskonnast. Juba samal reisil olles saatsin e-maili Hoonete Sisekliima ja Veetehnika programmijuhile. Tänu positiivsele kirjavahetusele ning võimalusele enamus Mereakadeemias läbitud 1. kursuse õppeaineid hoonete sisekliima ja veetehnika õppekavasse üle kanda, oligi kõik juba selge.
Kokkuvõtvalt - otsisin sobivat eriala peale gümnaasiumi lõpetamist mitu aastat enne kui selle õigeni jõudsin.
Kas oled eriala valiku ning Taltechi õpingutega rahul? Mida muudaksid?
Jah, olen rahul. Mulle meeldib, kuidas õpingud TalTechis on mind proovile pannud. Väljakutseid on seda eriala õppides palju ning varakult filtreeritakse välja need, kelle jaoks ei ole intensiivne koormus sobiv. Olen tänu õpingutele Tallinna Tehnikaülikoolis saanud lisaks erialastele teadmistele laiendada oma silmaringi ning olen õppinud oma aega efektiivsemalt planeerima.
Mina muudaksin õpinguid praktilisemaks, mis aitaks tudengitel rohkem seoseid luua ning uusi teadmisi talletada. Ehk – rohkem praktikume ja objektikülastusi, rohkem elulisi ehtsaid näiteid. Samuti, kui oleks minu teha, siis muudaksin kohustuslikuks kõikide loengute läbiviimise „seminarivormis“. Ehk - kui tunniplaanis on näiteks 3 tunni pikkune loeng, siis õppejõud võiks olla pidevas kontaktis tudengitega, st küsiks neilt küsimusi ning oleks ka päriselt valmis tudengitele vastama. Mõnede selliste õppejõudude ja/või loengutega olen kokku puutunud ja need olid minu ülikooli aja kõige kasulikumad ning põnevamad õppeained.
Kas (ning kus ja kellena) sa töötad? / Kellena näed ennast tulevikus töötamas?
Hetkel olen töötamisest pausil ning pühendan end ülikooli lõpetamisele ja lõputöö kirjutamisele. Kaks aastat töötasin õpingute kõrvalt KVJ süsteemide projekteerijana ning hetkel otsin praktika läbimise võimalust ehitusobjektil eriosade objektiinsenerina. Tulevikus soovin pühendada end lisaks energiatõhususarvutustele ja -süsteemidele.
Mida sinu arvates saaksid teha erialaühingud, nagu näiteks EKVÜ, et erialal rohkem järelkasvu oleks?
Saan väita, et juba praegu on EKVÜ teinud olulise sammu selle nimel. Üks võimalus on leida 1-2 seda eriala esindavat aktiivset tudengit, kes on valmis pakkuma välja ideid ja korraldama üritusi (motivatsioonipäevad praegu õppivatele tudengitele, väljasõidud erialastesse ettevõtetesse, gümnaasiumites meie eriala ja õppekava tutvustamine jne).
Kui on olemas nii rahaline tugi kui ka üleüldse toetav seljatagune, siis on võimalik palju korda saata. Lisaks olen selle poolt, et präänik viib kaugemale kui piits - ehk kiitkem tublisid ja nii on neil motivatsiooni samas vaimus jätkata.
Millised on hetkel Sinu arvates meie erialade suurimad kitsaskohad?
Ma leian, et meie erialal on arenemisruumi BIM teadlikkuse loomisel. Arvan, et me võiks jõuda sinnamaani, kus projekteerija BIM mudelite järgi saab täielikult välja ehitada hoonete sisekliima ja veetehnika eriosasid. See tähendab ka tellija poolset teadlikkust mudelite kontrollimisel ja märkuste tegemisel. Ideaalis võiks jõuda 2D jooniste täieliku ära kaotamiseni tänu millele võidaks kõik ehitusprotsessist osavõtvad osapooled nii rahaliselt, ajaliselt kui ka kvaliteedilt.
Mida soovitaksid teistele noortele, kooliteed käivatele tulevastele inseneridele?
Looge tutvusi. Kui see ei ole kõige olulisem, siis üks olulisemaid asju ülikoolis õppides kindlasti (targemad ütlevad, et seda soovitust tasub igapäevasesse ellu edasi kanda). Nii tähtsal kohal on see, et oleks kellegagi arutada, kelleltki küsida, kellelegi kurta, samuti kellelegi oma teadmisi ka vastu anda. Leidsin endale ülikoolist kursaõe ja sõbranna tänu kellele olid kaks viimast õpingute aastat palju talutavamad ja lõbusamad.
Lisaks, ärge andke nii lihtsalt alla, vaeva nägemine helgema tuleviku nimel tuleb kasuks. Samas tuleb leida tasakaal – kui ikkagi 365 päeva aastast pead ainult pinge all olema, siis ehk tasub oma valikutes teatud muudatusi teha.
Millega tegeled tööst vabal ajal, kuidas end laed?
Käin kaks korda nädalas salsat tantsimas, lisaks hoian keha ja vaimu tugevana jõusaalis ning vahel poksisaalis saan end rohkem välja elada. Väga olulisel kohal on ka oma kõige lähedasemate inimestega aja veetmine.
Mainimata ei saa jätta magamist – sellise aktiivse ajutöö kõrvalt on 8 tundi und ööpäevas hädavajalik. Unustasin 3. ja 4. kursusel selle „pisiasja“ ära ja tagantjärgi ütlen, et rangelt soovituslik on mitte kodus järgi proovida!