Mehaaniline suitsutõrje ja sellega seotud kitsaskohad

Hoone suitsutõrje süsteem on oluline tuleohutusseadmestik. See on silmale nähtamatu süsteem, mis tagab inimeste ohutuse tulekahju korral. Suitsutõrje süsteem on väga oluline paigaldis, kuna kõrge temperatuuriga ja ohtlike gaaside kontsentratsiooniga suitsu mõju on surmav. Iga päev inimesed ja nende pereliikmed liiguvad samades kaubanduskeskustes ja büroohoonetes ning nad kõik soovivad, et nende ohutus oleks tagatud.

Suitsutõrje valdkond on väga komplitseeritud ja nõuab põhjalikku koostööd erinevate erialade spetsialistide vahel, näiteks on kaasatud arhitektuuri, tuleohutuse, ventilatsiooni, tuleohutusautomaatika jt eksperdid. Tervikuna suitsutõrje süsteem ja selle komponendid (suitsutsoonid, ventilaatorid, garanteeritud elektritoide, andurid, kaablid jt) moodustavad ühtlast süsteemi, mis päästab inimeste elusid. 

Ise hakkasin suitsutõrje teema vastu huvi tundma umbes 6 aastat tagasi, kui mul oli esimene tõsine kokkupuude rõhuvahe süsteemidega, mis pidid muuhulgas vastama ka rahvusvahelistele nõuetele. Sellest ajast tegelen mehaaniliste suitsutõrje süsteemide uurimisega. Eestis hakkasid sõltumatud tuleohutuseksperdid tegutsema alles ligikaudu 10 aastat tagasi, enne selliseid spetsialiste siin polnud. Tuleohutuseksperdid lahendavad hoone tuleohutuse teemasid kompleksselt ning aitavad projekteerimisprotsessis väga palju tuleohutuse küsimuste lahendamisel. 

Kahjuks pole mehaanilise suitsutõrje teemat eestikeelses akadeemilises kirjanduses eriti käsitletud. Tänapäeval on raske leida täiendavat eestikeelset informatsiooni, kuidas tuleb suitsutõrje süsteemi kavandada, kus süsteem on asjakohane, kus mitte, milline käivitustase tuleb projekteerida, kuidas süsteemid arvutada ja dimensioneerida jne.

Aastatega on kogunenud erinevaid probleeme, mis vajavad lahendust. Järgnevalt on toodud väike osa aktuaalsetest tuleohutuse teemalistest kitsaskohtadest ja küsimustest: 

• Akadeemilisel tasandil on puudus tuleohutuse professoritest ja õppeainetest (eelkõige insener ainetest).
• Vajadus ühtlustada tuleohutuse ja suitsutõrje alast terminoloogiat. Seadustes,  määrustes ja standardites kasutatav oskussõnavara peab olema ühtne ja spetsialistidele üheselt mõistetav. Näiteks, mis tähendavad terminid „suitsutõrje“, „suitsueemaldus“  või „suitsuärastus“  ja kas „smoke control damper“ eesti keeles on „suitsutõkkeklapp“, „suitsueemaldusklapp“, „suitsuärastusklapp“ või „suitsutõkesti“? Spetsialistid peavad selle paika panema ning välja kommunikeerima, et vältida ekslikku tõlgendamist. 
• Mis on suitsueemalduse süsteemi eesmärgid konkreetse hoone puhul? Kas evakuatsiooni tagamiseks, vara kaitsmiseks või päästetöödeks? Kes otsustab ja vastutab suitsutõrje süsteemi eesmärkide eest? 
• Mis on suitsueemaldus-ja rõhuvahe süsteemide õhuhulkade arvutusmetoodika ja dimensioneerimine?
• Mis on suitsutõrjesüsteemide vastuvõtmise ja katsetamise meetodid, millised on nõuded?

Nende probleemide lahendamiseks moodustati 2 aastat tagasi  vabatahtlik initsiatiivgrupp, kuhu liitusid eraettevõtted nagu Rovalis OÜ, keda esindab Kajar Laus, ja Virtex OÜ, keda esindab Kirill Jermilov. Initsiatiivgrupp hakkas tegutsema tuleohutuse probleemide uurimisega ning välikontaktide loomisega, et jagada kogemust teiste riikidega. Tegevus finantseeritakse oma vahenditega ning tavaliselt põhitöö kõrvalt ja/või selle arvelt. Hetkel pole finantseerimiseks lisaallikat ning grupi tegevust pole kahjuks võimalik kiirendada. Siiski on mitmed edusammud juba tehtud.

Grupi initsiatiivil on 2020. aastal COVID-19 pandeemia ajal toimunud standardi EVS 919:2020 uuenduse arutelu. 2022. aasta aprillis toimus kahepäevane workshopi-tüüpi koosolek Soome kolleegidega, kus osalesid erinevad tuleohutuse eksperdid, kelle hulgas oli ka standardi RIL 232:2020 autor Pekka Kallioniemi. 

Uus Soome juhend RIL 232:2020 “Rakennusten savunhallinta. Suunnittelu, toteutus ja ylläpito” on osaliselt eesti keelde tõlgitud.

2022. aasta oktoobris on plaan sõita Poola, et jagada kogemust rõhuvahe süsteemide kohta (PDS pressure differential systems).

2022. aasta esimesel poolel korraldati Avatud Ülikoolis suur suitsutõrje temaatiline täiendõppekoolitus, mida toetasid Päästeamet ja Tallinna Tehnikaülikool.

Euroopa tasandil on sel aastal uuendatud EN 12101-6 standard ning kasutusele on võetud uus standard EN 12101-13 “Pressure differential systems (PDS) - Design and calculation methods, installation, acceptance testing, routine testing and maintenance”.   Muudatus puudutab rõhuvahesüsteemide projekteerimist, ehitamist, katsetamist ja vastuvõtmist.

Vana standard EVS EN 12101-6:2006 on Euroopa tasandil jagatud sisuliselt kaheks osadeks. Standard EN 12101-6 sai uuendatud ning lisaks tuleb välja uus standard EN 12101-13.

Kui Sulle pakub suitsutõrje temaatika huvi ning sooviksid selle uurimisse panustada, oled oodatud initsiatiivgrupiga liituma. EKVÜ-le võiks julgelt jagada nii materjale, oma kogemusi kui ka välisriikide kontakte. Vaid üheskoos tegutsedes saame tagada hoonete hea sisekliima jaenergiatõhususe ning suitsuohutuse.

2022-09-21

Kirill Jermilov

Virtex OÜ juhataja