Saame tuttavaks: Aivar Sigur
EKVÜ-l on 18 partnerit, kes meid ja meie tegemisi toetavad. Üheks neist on Uponor, kelle esindajaks on Aivar Sigur. Saame temaga läbi intervjuu rohkem tuttavaks.
Kus ja kellena Sa töötad?
Olen Uponoris ametis alates 2003. aastast, kui alustasin müügijuhina. Peale Uponori tegevusvaldkondade eraldamist kaheks erinevaks ettevõtteks sai minust hoonesiseste lahenduste Eesti üksuse juht. Põhiliselt tegeleme põrandakütte, tarbevee, ventilatsiooni ning eelisoleeritud torustikega. Tänaseks vastutan valdkonna tegevuste ja tulemuste eest kõigis Balti riikides.
Kirjelda palun oma tausta ning kuidas oled jõudnud praegusesse ametisse/ettevõttesse?
Õppisin ja lõpetasin Tallinna Tehnikaülikooli mehaanikainseneri erialal. Tuleb tunnistada, et eriala valik oli mõnevõrra juhuslik, kuid saadud tugev tehniline baas on kindlasti kasuks tulnud. Töötamise käigus olen läbinud juhtimise ning strateegia alaseid kursuseid ärikoolides (Ashridge ja Henley).
Palun kommenteeri Uponori otsust olla EKVÜ toetajaliige.
EKVÜ on üks tõsiseltvõetavamaid erialaliite Eestis ning meil on hea meel olla toetajaliikmeks juba palju aastaid. Ühing on hästi täitnudoma rolli spetsialistide ühendaja, eriala arendaja ning propageerijana. Uponori jaoks oluline panustada meie tegevusala arengusse, samuti saada professionaalide tagasisidet meie toodetele ja lahendustele.
Mis laadi tuge saate pakkuda erialal praktiseerivale insenerile?
Oleme valmis jagama Uponori kogemusi kohalike ja rahvusvaheliste projektide baasil. Aitame toodete ja lahenduste valikul ning oskame anda nõu, mida ehitusfaasis tähele panna. Uponori tooted on korralikult dokumenteeritud, sealhulgas ka BIM mudelitena. Tehniliselt nõudlike projektide puhul saame pakkuda Uponor Euroopa insenerkeskuse abi lahenduste projekteerimisel. Korraldame regulaarselt koolitusi nii projekteerijatele kui ka teistele spetsialistidele.
Millised on hetkel Sinu arvates meie erialade suurimad kitsaskohad ja kas oskaksid pakkuda võimalikke lahendusi?
Eesti ehitusmaastik on oma olemuselt konservatiivne ja selle põhjustest võib ka aru saada. Aeg-ajalt tuleb ette, et seisukoht “me pole seda kunagi nii teinud” välistab uue lahenduse, isegi kui see on teistes riikides järeleproovitud ning standardiks saanud. Väikestel riikidel nagu Eesti, ei ole tulevikus minu arvates väga palju muid valikuid, kui olla paindlik ja kiire adapteeruja.
Mida soovitaksid noortele, kooliteed käivatele tulevastele KVJ inseneridele?
Karjääri alustades ära keskendu liialt rahale, pigem otsi väärt meeskonda ning arendavaid projekte ja ülesandeid.
Kas julgeksid ennustada makrotrende, mis meie eriala olulisel määral tulevikus mõjutada võiksid?
Trendid nagu linnastumine ning muutuv kliima puudutavad kahtlemata ka meid. Juba täna näeme, et kvalifitseeritud tööjõu nappus aeglustab ehitamist. Samas on ootus, et protsess platsil oleks kiirem ja kvaliteetsem. Lahendus probleemile võiks olla tootekomplektide eelkoostamine tehases ja moodulite kasutamine. Majatehaste toodetud hooned on hea näide. See puudutab ka tehnilisi sõlmi, tehnoloogilisi seinu, torustike püstikuid jms.
Kõrgemad välistemperatuurid tõstavad ka Eestis jahutuse olulisust. Usun, et kiirgusjahutus (põrand/sein/lagi) saab peagi nii suurtes kui väikestes majades sama tavaliseks, kui põrandaküte on täna. Ühtlasi tõstatub järjest rohkem ka joogivee hügieeni teema. Veetootjate väljastatava vee kvaliteet on lihtsamini kontrollitav, pigem on küsimus, kuidas muutuvad tarbevee omadused läbides torustikke ja seadmeid ning kas kraanist tulev tarbevesi on tervislik ja ohutu.
Millega tegeled tööst vabal ajal, kuidas end laed? Soovitusi teistele?
Püüan liikuda nii palju kui võimalik – mu ammused lemmikud on ujumine ja rattasõit Mõlemad on minu jaoks pisut meditatiivsed tegevused, mida tõeliselt naudin. Tunnen aktiivselt huvi ning jõudumööda kogun kunsti - fookus on Eesti kaasaegsel maalil ja graafikal.
Soovin kõigile keskendumist sellele, mis rõõmu pakub. Elu on põnev!