Saame tuttavaks: Kirill Jermilov
Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühenduses valitakse iga kolme aasta tagant uus eestseisus ja juhatus. Tutvume nende aktiivsete ja tublide liikmetega lähemalt. Seekord on luubi all Kirill Jermilov.
Kirill, kust sa pärit oled?
Sündisin Tallinnas, kus elan tänaseni.
Kirjelda palun oma professionaalset tausta, mida Sa õppinud oled?
Lõpetasin TTÜ keskkonnatehnika eriala 2004. a. ning pärast ülikooli lõpetamist alustasin tööd KVJ-süsteemide projekteerijana.
Kuidas sellise eriala valikuni jõudsid?
Tallinna Tehnikaülikooli valik oli teadlik. Mu isa on insener-metallurg ning ema õppis kunagi TPI-s (Tallinna Polütehniline Instituut). Enne ülikooli sisseastumist käisin ka TTÜ ettevalmistuskursustel. Tänu kursustele sain head riigieksami tulemused ning aimu ülikoolist.
Eriala valik oli mõnes mõttes siiski juhuslik. Esmane eelistus või mõte oli infotehnoloogia ning teine ehitus, ehk nii saigi keskkonnatehnika eriala valituks.
Kus ja kellena sa töötad?
Hetkel töötan inseneribüroos Virtex OÜ, kus täitub peagi juba 14 aastat. Igapäevaselt tegelen hoone projektidega ning firma juhtimisega. Täidan mitmeid rolle, näiteks olen insener, juhatuse liige, omanik, finantsjuht jne. Virtex OÜ tegeleb hetkel hoone tehnosüsteemide projekteerimisega, eelkõige sisekliima tagamise süsteemidega ning veevarustuse ja kanalisatsiooni süsteemidega.
Milleks pead vajalikuks erinevaid ühinguid ning sealhulgas ka EKVÜ-d?
Olen ise EKVÜ liige aastast 2004. a. ning liikmena sain eriala inimeste kontakte ning täiendusõppekoolitusi. EKVÜ on eraisikute ja inseneride eriala liit, mis annab võimaluse teiste organisatsioonidega kaasa rääkida. See on hea koht sama eriala inimesed kokku tuua ning üheskoos rohkem eriala arengusse panustada.
Mis on Sinu missioon EKVÜ eestseisuse ja juhatuse liikmena?
Minu missioon eestseisuse liikmena on väga konkreetne:
- Lahendada ebaselgust mehaanilise suitsutõrje süsteemide projekteerimise ja ehitusega;
- Populiseerida inseneri- ning KVJ eriala;
- Ühtlustada sisekliima tagamise süsteemide projektide kvaliteedi taset.
Pole kindel, kas seda kõike õnnestub 3 aastaga teha või mitte, aga loodame parimat.
Mida soovitaksid noortele, kooliteed käivatele tulevastele inseneridele?
Kõigepealt soovitan vaadata oma isikuomadusi ning objektiivselt hinnata, mis ametikoht on just sulle sobilik. Hoonete sisekliima integreeritud õppe lõpetamisel on võimalik töötada projekteerijana, ehituses projektijuhina, omanikujärelevalves, tootmisinsenerina, hooldusinsenerina, seadmete müügiinsenerina ning avalikus sektoris spetsialistina. Igal tööpostil on vajalikud erinevad isikuomadused.
Tulevasele insenerile soovitan leida oma tugevad küljed ning need maksimaalselt ära kasutada. Samuti soovitan kooli ajal kindlasti erinevaid ameteid proovida, näiteks läbi proovi- või töövarjupäeva.
Millised on hetkel Sinu arvates meie erialade suurimad kitsaskohad?
Töötan projekteerimis-ehituse valdkonnas juba 18 aastat Probleeme on erinevatel tasanditel tegelikult palju, aga tooksin välja 2 hetke suurimat murekohta, mida näen.
Tellijate teadlikkus sisekliima süsteemidest ja energiatõhususest on enamus juhtudel pealiskaudne ning suuremate objektide puhul on meie eriala konsultant väga harva tellija juures alates projekti eskiisist. Tihtipeale pööratakse projekti algfaasis väga vähe tähelepanu sisekliima süsteemidele ja energiatõhususele ja siis hiljem, kui aeg juba otsas, langetatakse otsus “teeme, nagu alati oleme teinud”. Minu nägemusel kõik vajalikud uuringud, eelhinnangud ja konsultatsioonid peavad olema tehtud enne projekteerimise algust ning projekteerijatele püstitatud väga konkreetne lähteülesanne.
Muret teeb sisekliima süsteemide projekteerijate järelkasv. Vaatamata viimaste aastate projekteerijate palga kasvule on see IT sektori palgatasemest ikkagi veel kaugel. Julgen ka väita, et sisekliima tagamise süsteemide projekteerijatel on keskmine palgakasv on madalam, kui projekteerijatel keskmiselt. Madalad palgad sisekliima süsteemide projekteerijatel ning suur vastutus ei tee ametiala atraktiivseks. segi kui teenuse nõudlus on suur, siis mingil põhjusel teenuse hinnad ei tõuse.
Millega tegeled tööst vabal ajal, kuidas end laed?
Kui jääb vaba aega, siis tegelen oma perekonna ja lapsega. Samuti käin kala püüdmas nii Eestis, kui ka mõnikord Soomes ja Rootsis. Kalastusvarustuseks kasutan spinningut ja lendõnge. Igal aastal käin sõpradega Põhja-Rootsis kalaretkel ja matkal. Kord nädalas laen ennast saunas saunavihaga. See on juba viimase 5 aasta iganädalane traditsioon.
avaldatud 2022-10-06