Saame tuttavaks: Kristi Nakkurt
Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühenduses valitakse iga kolme aasta tagant uus eestseisus. Seekord tutvume lähemalt Kirsti Nakkurtiga, kes on EKVÜ eestseisuses kolmandat korda.
Kristi, kust sa pärit oled?
Käisin Viljandis koolis ja olen sealtsamast lähedalt ka pärit.
Kirjelda palun oma professionaalset tausta, mida Sa õppinud oled?
Lõpetasin TTÜ Keskkonnatehnika erialal 4+2 süsteemis. Lõputöö juhendaja oli Kaido Hääl. Erialal olen töötanud mitmetes rollides näiteks eelarvestaja, müügiinseneri ja praegu omanikujärelevalve ametis.
Kuidas sellise eriala valikuni jõudsid?
Eriala valikul lugesid, nagu paljudel ikka, juhused, aga määravaks sai ennekõike „hüdraulika“ kõla. Ootused erialale ei olnud liiga kõrged. Kui gümnaasiumi lõpetamise järel teatasin kodus, et minust saab torumutt, siis taris isa keldrist pex toru välja. Ta näitas, kuidas selle laiendamine käib ja sain selgeks, et laiendatud torusse ei ole mõistlik näppu pista. Nii palju sain erialasele teele kodust kaasa. Väga kasulik, 10 näppu on mul siiani alles ja pex toru nähes tulevad külmavärinad peale.
Kus ja kellena sa töötad?
Viimased 9 aastat olen töötanud kütte-, ventilatsiooni- jahutuse-, veevarustuse- ning kanalisatsioonisüsteemide ehitamisel omanikujärelevalve ja konsultandina. Vahel on tunne, et töötan korraga kaheteistkümnes peatöövõtufirmas tellija huvides.
Milleks pead vajalikuks erinevaid ühinguid ning sealhulgas ka EKVÜ-d?
Olen Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühingu, Eesti Veevarustuse ja Kanalisatsiooni Inseneride Seltsi ning ASHRAE (American Society of Heating, Refridgerating and Air Conditioning Engineers) liige. Erialaorganisatsioonid on hästi kasulikud info korrastamise ja jagamise kohad. Koolituste formaat on hea kolleegidega suhtlemise koht. Inseneride igapäevatöö on suhteliselt üksik ja vahel täis lõputut tuulelohedega võitlust. Koolitustel on võimalik end suhteliselt hinnangutevabas ja sarnaselt mõtlevate inimeste seas hästi tunda ja arutleda teemadel, mille kallal ise parasjagu pusid. Sellised arutelud on kergemad inimestega, kellel on teoreetiline taust selge. On oluline vahe, kas vestled inimesega, kes on samas koolis või koolitustel käinud ehk samas infoväljas või puhtam leht. Eesti on väike riik, siin ei pea ilmtingimata erialaorganisatsiooni liige olema, et seadusandlikul tasemel muudatusi algatada. ASHRAE liikmeks asusin selleks, et kõrghoonete ja eriotstarbeliste hoonete teemal parem treenitus oleks.
Mis on Sinu missioon EKVÜ eestseisuse ja juhatuse liikmena?
EKVÜ eestseisuses olen nüüd kolmandat korda. Iga kord on erinev suund olnud. Aga sel kolmaastakul on mu suur soov lahendada seda segadust, mis on tekkinud riiklikes regulatsioonides . Kui saaks ehitamise dokumenteerimise määruse § 10 toimivuse katse protokolli teema lahendatud, oleks hästi. Ehitusseadustiku muutmise arutelud on heaks platvormiks selles temaatikas. Pean oluliseks, et oma erialainimesed oleksid operatiivselt kursis nõuete uuendustega, sellepärast hoian ka liikmeid standardite ja seadusandluste muudatustega kursis.
Mida soovitaksid noortele, kooliteed käivatele tulevastele inseneridele?
Häid nõuandjaid oma erialal tuleb hoida, nii on töö mõõtmatult kergem. Kõiki teemasid ei pea ise otsast lõpuni läbi närima, inimesed enne sind on sama tee läbi käinud.
Millised on hetkel Sinu arvates meie erialade suurimad kitsaskohad?
Suureks murekohaks on ehituses rollide kapseldumine, mis takistab liginullenergiahoonete ehitamist. Kirjade järgi ehitatakse liginullenergiahooneid aga, et nad tegelikult ka nii välja tuleks, on veel palju teha. Iga roll kavandamis- ja tootmisahelas jätab veidike tegemata, eeldab midagi. Kõik osapooled loodavad, et probleemid lahendab keegi teine kusagil mujal. Sel juhul lõpptulemus uhkeks ei tee.
Oma erialal oleme olnud laisad ja lasknud riigil liiga palju nõudeid kehtestada, mis võiks olla standardite tasemel. Mõnede nõuete kehtestamisel on eesmärke sõnastatud uute terminitega. Samas uus termin, mis pole hea tavaga sisustatud, tekitab kahjuks arusaamatust. Segane olukord võimaldab liiga palju nihverdamist ja teisest küljest normaliseerib nõuetele vilistamist. Turu ja lõppklientide jaoks on parem kui reeglid on üheselt arusaadavad. Hetkel on siiski olukord, kus midagi nagu oleks reguleeritud, aga päris täpselt ei saa aru mis, ning ootame, millal kohtupraktika sisustab nõuded. Lõpuks kulutab keegi tohutut aega ja raha, et olukorras selgust saada.
Muret teeb ka see, et ehituses on inimesed nii ülekoormatud, et enesetäienduseks ei jää aega. Kogu õppeprotsess käib jooksu pealt, tagantjärgi, sageli suurt kooliraha makstes, kurvalt lõppedes.
Nagu enne mainisin, on insenerid sageli oma muredega üksi, mis viib läbipõlemiseni ja erialalt lahkumiseni. Igaüks saab selle vastu aidata end nii palju, et hoiab oma suhtlusvõrgustiku korras ja avatuna.
Millega tegeled tööst vabal ajal, kuidas end laed?
Minu pere, minu küla, minu kihelkond. Meie perel on väike mustsõstraistandus, juulist augustini olen marjakorjaja ja traktorist.