Saame tuttavaks: Kalev Kundla
Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühenduses valitakse iga kolme aasta tagant uus esimees. Kevadel lõppes Kevin Vaheri mandaat ning siis võttis uue juhatuse esimehe rolli üle Kalev Kundla. Saame temaga lähemalt tuttavaks.
Kalev, kust sa pärit oled?
Olen pärit Ida-Virumaalt väikesest alevikust nimega Erra (asub Kiviõli lähedal, kus käisin keskkoolis). Viimased paarkümmend aastat olen elanud Tallinnas ja selle lähiümbruses.
Kirjelda palun oma professionaalset tausta, mida Sa õppinud oled?
Lõpetasin 2005. aastal Tallinna Tehnikaülikoolis 4-aastase bakalaureuseõppe Keskkonnatehnika õppesuuna (erialastest ainetest saime võrdselt nii KV kui ka VK aineid) ning 2011. aastal Estonian Business Schooli magistriõppe Rahvusvahelise ärijuhtimise (MBA) õppekava.
Kuidas sellise eriala valikuni jõudsid?
Aus vastus – paar aastat vanem sõber, kes juba ees õppis, soovitas ja kutsus. Tol hetkel ei teadnud teemast midagi ning ka sõna „keskkonnatehnika“ tundus üsna võõras. Kuna ma jäin aga napilt oma esimese eelistuse, milleks oli Tartu Ülikooli avalike suhete ja suhtekorralduse eriala, nimekirjast välja , siis nii ma TTÜ-sse jõudsin. Takkajärgi ei ole kordagi seda valikut kahetsenud.
Kus ja kellena sa töötad?
Töötan ehitusettevõttes Clik AS, hetkel jookseb 16 aasta. Olen juhatuse liige ning igapäevaselt juhin ka hooldusosakonna tööd.
Milleks pead vajalikuks erinevaid ühinguid ning sealhulgas ka EKVÜ-d?
Teiste ühingute kohta ei oska öelda, aga EKVÜ olemasolu ja tegevust pean väga oluliseks. Eriala insenere koondav ühing annab meie arvamustele ning soovidele oluliselt kõla ja jõudu juurde ning nii saame reaalselt panustada seadusloomesse ja valdkonna arendamisse. Oleme teiste jaoks oluline partner ning see on väga hea näitaja.
Mis on Sinu missioon EKVÜ eestseisuse juhatuse esimehena?
EKVÜ eesmärgid on kenasti meie koduleheküljel kirjas ning midagi oluliselt muuta ei ole plaanis. Kui midagi välja tuua, siis sooviksin rohkem rõhku asetada insenerikutse väärtustamisele ja populariseerimisele noorte seas. Samuti tunnen, et aina olulisemaks muutub kontaktide loomine ja parendamine oluliste institutsioonidega ning erialaühendustega nii Eestis kui ka mujal Euroopas.
Mida soovitaksid noortele, kooliteed käivatele tulevastele inseneridele?
Esiteks, olge uudishimulikud ja julged. Meie valdkonnas on inseneril väga erinevaid karjäärivõimalusi ning kui väga kindlat teadmist ei ole, siis praktika võiks kindlasti olla sobilik variant saamaks aimu erinevate erialade iseärasustest- kas need on sobilikud või mitte. Ärge kartke suhelda sel teemal erialal toimetavate ettevõtete ja inseneridega. Teiseks, väga oluline- ülikooliaeg peab olema ka fun! Ärge seda unustage. Te jõuate hiljem kogu elu tööd teha. Suhtlus kaastudengitega, ühisüritused ning need loodavad kontaktid ja uued sõbrad on olulised.
Millised on hetkel Sinu arvates meie erialade suurimad kitsaskohad?
Suures plaanis tunnen kõige rohkem muret, et insenerikutset ei väärtustata (noorte seas) piisavalt. Kuna Eestis on eriala insenere niigi vähe, siis arvatavasti hakkab see lähiaastatel aina rohkem tunda andma. Loodan, et eksin.
Millega tegeled tööst vabal ajal, kuidas end laed?
Teen mõõdukalt sporti ning loen raamatuid. Kuna olen aktiivne Kaitseliidu liige, siis arvestava aja veedan ka metsas ja erinevatel harjutusväljadel.