MKM-i keskkonnasäästliku ehituse valdkonna uus juht: Erkki Seinre

Erkki Seinre on asunud aastaks juhtima Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi energiatõhususe valdkonda. Saame temaga lähemalt tuttavaks.

Kuidas sinust MKM-i uus valdkonna juht sai ja millised on sinu põhilised eesmärgid selle aasta jooksul?

Praegune energiatõhususe valdkonna koordinaator Ivan Sergejev roteerus aastaks Rahandusministeeriumi teise valdkonna peale ning tema koha täiteks korraldati konkurss. Konkurssi teavitust nägin EKVÜ infokirjas. Arvestades enda varasemat tausta ja töökuulutuse põhilisi vastutusvaldkondi otsustasin kandideerida. Minu suureks rõõmuks osutusin valituks ning olen ametis ja keskkonnasäästlikku ehituse valdkonda edasi arendamas. Minu puhul on tegemist tähtajalise lepinguga ja oma ülesannete täitmiseks on mul aega üks aasta. 

Põhivaldkonnad, millega tegelen on energiatõhususe, sisekliima ja ehituse keskkonnamõju arvestusprintsiipide valdkonna suunamine. EKVÜ tegevustega kõige enam seotud eesmärgiks on kaua oodatud sisekliima määruse sisu lõpuni viimistlemine ja asutuste vaheline kooskõlastamine. Aasta teiseks kõige olulisemaks tegevuseks on ehitiste keskkonnamõju (CO2 jalajälje) arvestusprintsiipide uuringu hange, mis on osa ringmajanduse teemade edasi arendamisest. Lisaks on veel mitmeid tegevusi seoses energiatõhususe direktiivi, selle rakendamise, raporteerimise ja aasta teises pooles oodatavate direktiivi muudatustega.

Milline on sinu taust ja mis oli põhiline põhjus miks MKMiga koostööd soovisid teha?

Lõpetasin 2009. a. Tallinna Tehnikaülikooli kütte-ventilatsiooni eriala ning peale seda astusin samasse doktorantuuri. Doktorantuuri lõpetasin 2015. aastal. Ülikooli õpingute ajal käisin ka täiendõppel kahel korral Hollandis ja korra Taanis. Hilisema töökarjääri jooksul olen end täiendanud ja valdkonnaga kokku puutunud Ungaris. Töökogemust on enim tehnosüsteemide projekteerimise, hoonete energiatõhususe ja sisekliima simulatsioonide ning hoonete sertifitseerimise (BREEAM, LEED) valdkonnast.  Kuna hoonete sertifitseerimine sisaldab olelusringi keskkonnamõju hindamist, olen kokku puutunud ja kursis vastava valdkonna kontseptsioonidega. 

MKM-iga koostöö kasuks aitas otsustada võimalus oma teadmisi ja kogemust rakendada keskkonnas, kus sellest on kasu laiemale ringile. Lisaks intervjuul tajutud ministeeriumi ambitsioon valdkond tõsiselt ette võtta.

Kas CO2  jalajälje osas on ka oodata mingeid uusi riiklikke regulatsioone?

Ehitiste süsinikujalajälje arvestust reguleerivate aktide rakendamine on kindlasti tulemas. Seda tingituna nii Euroopast tulenevatest aktidest ja lubadustest kui ka Eesti riigi soovidest. Küsimus on pigem, millal see rakendub. Ilmselt saavad nõuded alguse pilootprojektide järgselt riigihankelistel objektidel. Seejärel on oodata rakendatavuse laiendamist. Kuidas süsinikujalajälge hakatakse reguleerima, selgub planeeritud ehitiste keskkonnamõju hindamisprintsiipide uuringuga.

Millised on uued suunad CO2 jalajäljega võitlemisel?

Eesti kontekstis on arusaadav, miks senini ollakse keskendunud kasutusaegsele energiasäästule liikumaks kliimaneutraalsuse suunas. See on olnud põhiline suund ka direktiivides. Nüüdseks liigutakse energiasäästult edasi olelusringi keskkonnamõju (CO2 jalajälje) arvestusele. Eesrindlikumad ettevõtted kaasavad juba praegu valikute langetamisel kogu olelusringi CO2 jalajälje arvestust.

Lähinädalatel kuulutame välja uuringu hanke Eesti ehitusvaldkonna keskkonnamõju hindamisprintsiipide väljatöötamiseks. Uuringu eesmärk on tuvastada ehituse keskkonnamõju (süsinikujalajälje) arvestusprintsiibid Eestis, mis määraks käsitlusala ulatuse. Lisaks soovime uuringu väljundina saada põhiliste ehitusmaterjalide süsinikujalajälje andmebaasi, mis arvestaks Eesti konteksti. Andmebaasi saaks kasutada projekteerimisetapis ehitiste kavandamisel ja optimaalsemate alternatiivide valikul. 

Kaugel on sisekliima määruse valmimine ja milliseid probleeme saaks selle jõustumine tulevikus lahendada?

See on üks laual olevaid põhidokumente, millele mu tähelepanu on suunatud. Millal see lõpliku kuju saab sõltub protsessi kulgemise sujuvusest. Kuna ma olen riigisektoris ’roheline’, siis ei oska täpsemat hinnangut määruse vastuvõtmise ajahorisondi kohta anda.

Ideaalis õnnestub tuua vajalikud KVJ-valdkonna suunised ühte seadusandlikku akti. Määrus aitab kindlasti lahendada võimalikke tõlgendamisprobleeme ja mitmeti mõistmist, mis hetkel võib esineda.

Millised on hetkel suurimad mõttekohad Eesti energiatõhususe valdkonnas?

Kahjuks on Eestis levinud arusaam, et teha tuleb täpselt nii palju kui seadusega nõutud. Igasugune lisategevus on kurjast. Tehakse määrusjärgne energiatõhususe arvutus ja sellega asi piirdub. Reeglina optimeerimisanalüüse ei tellita. Arvestades hoone olelusringi (elukaart), tuleks tähelepanu pöörata kaugemale, kui ainult esialgse investeeringu maksumusele. Seega analüüse võiks olla oluliselt rohkem. Välisriikides kokku puutunud näidete varal tean, et seal pööratakse oluliselt suuremat tähelepanu optimeerimisele. Teostatakse tundlikkusanalüüse ning arvestatakse võimaliku kliimamuutuse mõjudega. Ootan aega, millal Eestis hakatakse simulatsioonitarkvarasid samadel eesmärkidel kasutama. 

Doktorantuuri raames Eindhoveni Tehnikaülikoolis õppides oli minu juhendajaks prof. Jan Hensen, keda võib julgelt pidada valdkonna tippteadlaseks. Seal õppides sain aimu, millise detailsusega analüüse tippteaduses tehakse. Tajumaks, millest räägin, soovitan kõigil, kes on valdkonnast süvitsi huvitatud, tutvuda prof. Hensen ja prof. Lamberts poolt koostatud raamatu ’Building Performance Simulation for Design and Operation’ täiendatud teise trükiga. Millal selline tase Eestis ülikoolide õppekavadesse ja inseneride pädevusse jõuab?

Sarnane oli mu kogemus Ungarist. Projekteerimisbüroos tehakse  põhjalikke simulatsioone sealhulgas näiteks Computational Fluid Dynamics (CFD) simulatsioone, mitte ainult energiamärgise arvutusi.