Saame tuttavaks: Kuuno Kirspuu

MTÜ-l Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus on kokku 18 tubli partnerit, kes meid toetavad. Võtame partnerite esindajad ükshaaval ette ja saame nendega lähemalt tuttavaks. Esimesena teeme tutvust AS-i Onninen esindajaga Kuuno Kirspuu.

Kus ja kellena Sa töötad?

Alates 2007.a detsembrist töötan AS Onninen müügidirektorina ja olen ka ettevõtte juhatuse liige. Oleme kasvanud Eesti suurimaks tehnikatoodete hulgimüügi ettevõtteks, arendame koostööd erialaliitude, kutsekoolide ja ülikoolidega. Onninen kuulub alates 2016.aastast Soome ühte suurimasse - Kesko kontserni ja oleme ka Põhjamaades ehituskaupade ja tehnikatoodete müügis suuruselt esimesel kohal. Meil on lai tegevusvaldkond ning toodete valik hõlmab kütet, veevarustust, jahutust, ventilatsiooni, elektrit, tööstust, infrastruktuuri ja külmatehnikat. Minu vastutada lisaks projektimüügile on Eestis ka digitaalse müügikanali, Onnineni e-poe arendamine ja müük. Näeme, et just viimastel aastatel on see suund tänu üldisele digitaalsele transformatsioonile kiiresti arenenud ja suures kasvus.

Kirjelda palun oma (professionaalset) tausta (kus/mida sa õppinud oled), kuidas oled jõudnud praegusesse ametisse/ettevõttesse)?

Alustasin õpinguid 1993. aastal endise nimega Tallinna Tehnikaülikoolis, kus õppisin soojustehnikat. See valdkond katab enamuse tehnilistest akadeemilistest distsipliinidest – tugevusõpetus, keemia- ja veetöötlus, materjaliõpetus, energeetika, termodünaamika, hüdro- ja aeromehaanika, automaatjuhtimine jne. See eriala andis väga laia teadmiste tunnetuse spektri. Kahjuks pidin kolmandalt kursuselt siirduma täiskohaga tööle ning mul jäid õpingud pooleli. 2010. aastal lõpetasin Estonian Business School’is ettevõtluse ja ärijuhtimise bakalaureuse õppekava. Olen täiendanud ennast lisaks mitmetel kursustel, millest huvitavamad on olnud tehisintellekti kursus Tartu Ülikoolis ja innovatsiooni-, organisatsiooni juhtimise ja digitaalse strateegia kursused maailma juhtivas äriülikoolis INSEAD, kus 2020. a veebruaris õnnestus mul omandada minu andmetel esimese eestlasena INSEAD online sertifikaat „Leading in a Transforming World“.

Palun kommenteeri Onnineni otsust olla EKVÜ toetajaliige.

Onninen on olnud EKVÜ toetajaliige juba pikka aega ning see on olnud vastastikku kasulik ja arendav kogemus. Meie ettevõtte vaates hindan kõrgelt EKVÜ juhtkonna algatatud initsiatiivi praktikult-praktikule koolituspäevade käivitamisel ja oleme igal aastal toonud Onnineni ja Haltoni teemadel esinema valdkonna tippspetsialiste välisriikidest. EKVÜ ja selle tihedam seotus TalTech ülikooliga loob meile omakorda panustamise võimaluse - omamoodi ettevõtete ja avaliku sektori koostöövormi. Onninen on huvitatud, et ehituse ja keskkonnatehnika eriala tudengite juurdekasv oleks pikas vaates tagatud ning oleks olemas teadmine kvaliteetsetest ja kaasaegsetest ehituse eritööde tehnilistest lahendustest. Näen selles ja kutsesüsteemi kvaliteedi tagamises EKVÜ-l olulist rolli.

Mis laadi tuge saate pakkuda erialal praktiseerivale insenerile?

2018. aastal oli rõõm osaleda EKVÜ Noortekogu poolt käima lükatud mentorlusprogrammis, kus õnnestus olla mentoriks väga teotahtelisele ja andekale noorele 2. kursuse tudengile. Analoogse suunitlusega programm võiks ka tulevikus jätkuda. Pakkusime praktikakohta aktiivsele ja võimekale noormehele, kellele koostöös kolleegidega valmistasime ette selge eesmärgiga praktikaplaani, millega noormees väga edukalt hakkama sai. Ka edaspidi saame olla praktikabaasiks, kuna näeme teatud transformatsiooni tehnilises hulgimüügis just tehniliselt keerukamate terviklahenduste kasvu suunas. Nõustame mitmeid keerulisi projekte kavandamisfaasis nagu haiglad, suurköögid, büroohooned jne. Kindlasti saame noorte alustavate inseneriks pürgijate silmaringi avardada sellega, et tehniline müük on kõike muud kui igav, sest iga projekt on erinev ja eeldab tervikpildi tunnetust. Oleme koostöös SA Tallinna Tehnikaülikooli Arengufondiga ette valmistamas stipendiumiprogrammi teotahtelistele ja edukatele keskkonnatehnika inseneridele. 

Millised on hetkel Sinu arvates meie erialade suurimad kitsaskohad ja kas oskaksid pakkuda võimalikke lahendusi?

EKVÜ mentorlusprogrammi ajal oli hea näha, kui olulised on praktilised ja käelised oskused ning teatud töökogemus, ka nn. platsikogemus. Kui olen sattunud EKVÜ kolleegidega vestlema, siis mitmed tunnustatud tegijad on meenutanud aega, kui sai ehitusobjektil oma kätega süsteemid valmis ehitatud ja tekkis tegelik tunnetus, mis on ülikoolis joonestuspaberile tõmmatud kriipsjoone tulemus. Kui saame tuua maalähedast õpet, platsikogemust enam inseneriteadmistesse sisse, siis saame ka kiiremate hüpetega digi- ja roheajastusse. Noored on leidlikud ja kui tekib õige tunnetus, siis olen kindel, et nad oskavad parimal moel lõimida ja tuua ehitusse kaasaegseid tehnoloogiaid ja arendusi. Samuti tuleks veelgi enam panustada innovatsiooni juhtimise maailma tipptaseme praktikate toomisele kõigi insenertehniliste erialadeni, kaasates selleks online või virtuaalõppe vormis maailma juhtivate ülikoolide nagu Stanford, INSEAD või MIT parimad praktikud. 

Eestil on väikese riigina omad tugevad eelised, näiteks muutes drastiliselt oma mõtteviisi ja lähenemist ning õppides Eesti parimatelt start-up ettevõtetelt on võimalik luua suuremate sammudega toimivat innovatsiooni ka ehituses. Meie väiksus loob teatud mõttes innovatsioonilabori mõõtme, kus eksimine ja eri prototüüpidega katsetamine ei ole kallis, tagasiside saame kiiresti ja see omakorda annab võimekuse riigi tasandil kiiremini suuremaid muudatusi ellu viia.

Mida soovitaksid noortele, kooliteed käivatele tulevastele KVJ inseneridele?

Jätkuvat uudishimu, edukogemust, enda isikliku (inseneri)kapitali järjepidevat kasvatamist läbi avatud hoiakuga õppimisele. Ülikooli lõpetamise ja kraadi omandamisega õppimine kui elukestev protsess alles algab. 

Kas julgeksid ennustada makrotrende, mis meie eriala olulisel määral tulevikus mõjutada võiksid?

Globaalseid megatrende ning nende mõju oleme iga paari aasta tagant Onnineni strateegiaprotsessi käigus pidevalt hinnanud, ümber hinnanud ning praegugi näeme Suessi kanali juhtumi või konteinerinappuse näitel, kui haavatav on globaalne majandus ja kui suur võib olla nende mõju tarneahelatele ning paljude riikide majandusele. Globaliseerumine ongi üks trende, sealhulgas urbaniseerumine ja kasvav globaalne hinnakonkurents. Digitaliseerumine, sealhulgas tehisintellekti, suurandmehalduse ja masinõppe osakaalu järsk kasv, samuti digiturunduse hüppeline kasv. Elektrifitseerimise kasv ja suund elektri hajusale tootmisele, k.a päikesejaamad ja tuulepargid. Rohepööre tervikuna kui alus jätkusuutliku süsinikuneutraalse majandusmudeli kujundamisel. Tarbijate teadlikkuse ja teadliku tarbimise kasv, mis toob kaasa personaliseeritud digikaubanduse, tugevad jätkusuutlikkust rõhutavad brändid ja vastutustundlike investeeringute kasvu.

Millega tegeled tööst vabal ajal, kuidas end laed? Soovitusi teistele?

Piirangute periood sunnib hobide ja vaba aja veetmise osas olema leidlik ning tavahobid on asendunud pikemate jalutuskäikudega. Tavaolukorras mängin vähemalt kaks korda nädalas tennist. Abikaasaga avastasime eelmisel suvel sulgpalli ja seda oleme mänginud oma kahe pojaga paarismänguna. Samuti suvekodus lauatennis ja rattasõit. Mul ülikooli õppejõust hea sõber on juurutanud praktika, et üks raamat nädalas ehk siis 50 raamatut aastas. See on siht, kuhu poole püüelda, hetkel olen sellest veel kaugel. Soovin kõigile palju energiat, tervist ja tugevat tahet ning endale sobiva tee leidmist, olgu see siis käänuline ja avastusrohke metsarada või neljarealine silmapiiri taha suubuv kiirtee.