Seoses COVID-19 epideemia tõkestamisega avaldas REHVA (Federation of European Heating, Ventilation and Air Conditioning Associations) eile 17.03.2020  juhised hoonete tehnosüsteemide opereerimiseks. Juhised on koostatud REHVA rahvusvahelise ekspertide tiimi poolt.

ORIGINAALDOKUMENT:

https://www.rehva.eu/activities/covid-19-guidance

LÜHIKOKKUVÕTE:

KUIDAS KÄITADA HOONETE TEHNOSÜSTEEME KOROONAVIIRUSHAIGUSE COVID-19 (SARS-COV-2) LEVIKU TÕKESTAMISEKS

Dokument mainib, et praeguse seisuga ei saa välistada viirusnakkuse levikut piiskade (> 10 mikronit) aurustumisel tekkivate peenosakeste (<5 mikronit) kaudu, mis lenduvad õhus ja läbivad pikki vahemaid. Selle tõttu ei pruugi piisata ohu vältimiseks inimestevahelisest 1-2 m distantsist kui ruumis eksisteerib piisavalt suur peenosakeste kontsentratsioon. Eriti ohtlikud on umbsed ja ülerahvastatud ruumid, kus ventilatsioon on puudulik. SARS-CoV-2 viirus on 80-160 nanomeetri suurune ja püsib aktiivne sisetingimustes kuni 3 tundi õhus ja 2-3 päeva pindadel - sellest ka oht saada viirus pindadelt.

Dokumendis on toodud kesksed juhised ventilatsioonisüsteemidele, millest Eesti oludes kõige olulisemad puudutavad ventilatsiooni käiduaegasid, retsirkulatsiooni ja rootorsoojustagasteid. Allpool ülevaade olulisematest nõuannetest:

  1. Soovitatakse käivitada ventilatsioon mõned tunnid tavapärasest varem, samuti pikendada käiduaega õhtul. Ventilatsioon soovitatakse jätta tööle vähendatul võimsusel ka väljaspool hoonete kasutusaegasid, et viirustega peenosakesed välja ventileerida. Hoonetes, kus pole sisekliimat tagavaid ventilatsioonisüsteeme, soovitakse intensiivset tuulutamist akna kaudu, näiteks 15 min jooksul kui sisenetakse ruumi, kus teised inimesed on varasemalt viibinud.
  2. Oluline on üle vaadata retsirkulatsiooniga ventilatsioonisüsteemid, mis on tihti kasutusel näiteks kauplusladudes ja kaubanduskeskustes. Need süsteemid tuleks koheselt 100% värske õhu peale lülitada, et vältida viiruste tagastumist läbi ventilatsioonisüsteemi. Samuti soovitatakse võimalusel mitte käitada ruumipõhiseid retsirkulatsioonisüsteeme ehk puhur-konvektoreid. 
  3. Kuna ventilatsiooniagregaatide rootorsoojusvahetid tagastavad väljatõmbeõhust soojusvaheti pinnale kinnitunud peenosakesi sissepuhkeõhku, soovitatakse need seisma panna. Täiendus 24.03.2020. REHVA on täpsustamas rootori soovitust, mille järgi tuleb tähelepanu pöörata rootori lekkele, mis võib standardi järgsest 5%-st tõusta 15%-ni kui rõhkude vahed ei ole õiged. Praeguse teadmise juures rootorid ei tagasta peenosakesi, vaid gaasilisi aineid. Kuna leke ei sõltu rootori pöörlemisest või seismisest, ei ole vajadust rootorit seisma panna.
  4. Üldkasutuses olevates WC-des tuleb enne vee tõmbamist WC-poti kaas sulgeda, muidu võib ka sealt tuleva õhupahvakuga nakkuse saada. WC-des soovitatakse väljatõmbeventilatsioon hoida töös 24/7
  5. Dokument jagab selgitusi ülereageerimise vältimiseks, mis teadmatuse puhul on olnud kerged tekkima. Näiteks niisutamisest ei ole SARS-CoV-2 puhul erinevalt mõnest teisest viirusest kasu, sest viirus on vastupidav kuni 80% suhtelise niiskuseni ja 30 kraadi temperatuurini. Rõhutatakse, et ventilatsiooniseadmete välisõhufiltrid ei ole antud kontekstis saasteallikad ega vaja vahetust. Samuti pole efekti
    ventilatsioonitorustiku puhastamisel, sest viirused ei satu sissepuhketorustikku juhul kui jälgitakse retsirkulatsiooni ja soojustagastuse juhiseid.

 

Lugupidamisega,

Kevin Vaher
Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus (EKVÜ)
juhatuse esimees